«Reetur» võib olla Eesti kvaliteetseim telesari. Kui sari on inspireeritud Herman Simmist ja eelistab tulirelvade asemel diplomaadikohvreid, siis ei saa soovitada, et võiks veidi erksamalt.
«Reeturit» tehes lehekülgede arv varieerus. Ei saa mõõta sama mõõdupuuga dialoogistseene ja action'it. Viimase all pean silmas kõike muud kui dialoogi laua taga. Nii sarja kui ka mille iganes puhul ei tohiks olla kiitlemiskoht, kes kiiremini hakkama saab või rohkem suudab filmida või toota. See on täiesti naeruväärne. Lõpuks on oluline, mis välja tuleb. Kahjuks oleme reeglina olukorras, kus filmime, kiirustame rohkem, kui oleks kvaliteeti silmas pidades mõistlik. Piisava eeltöö puhul teen pigem rohkem duubleid ja vähem kokku coverage'i. Püüan filmida vaid seda, mida päriselt vajan. Milleks toota materjali, mida ei kasuta või toota montaažimahtu?...