INTERVJUU ⟩ Jaan Tootsen: ega president pärast filmi vaatamist mulle kaela ei langenud

Mõte president Toomas Hendrik Ilvesest film teha tekkis siis, kui USA president Barack Obama Eestit külastas ja tal suur võttetiim kaasas oli. Jaan Tootsen haaraski võimalusest. Foto: Madis Veltman

Möödunud reedel jõudis kinodesse Jaan Tootseni dokumentaalfilm «Kikilipsuga mässaja», mille keskmes on meie oma kikilipsuga mässaja, Toomas Hendrik Ilves – president, keda tuntakse tema laheda oleku, muusikamaitse, kikilipsulembuse poolest.

Ehkki kogu Ilvese ametis oldud aega iseloomustab kõrgendatud huvi tema eraelu vastu, on see esimene kord, kui president päriselt kedagi endale niivõrd lähedale on lasknud. Nõnda ongi «Kikilipsuga mässaja» ühtaegu üllatus neile, kes Ilvese persona’ga varasemalt tuttavad ei olnud, kui ka äraspidine pilk neile, kes Ilvest hästi tundsid, kuid tema isikule nüüd hoopis teisest vaatenurgast läheneda saavad.

Ka filmimees Tootsenil on filmis oma roll. Samal ajal on ta presidendi kultuurinõunik, kuid teisalt hipi lossis, kelle ülesandeks on vaataja ree peale aidata seal, kus järg kaotsi kipub minema. Nõnda on «Kikilipsuga mässaja» ühtaegu film presidendist, aga ka film presidenti ümbritsenud inimestest ja filmi tegemisest laiemalt.

Mitu korda te praeguseks hetkeks oma filmi koos publikuga näinud olete?

Seda kõige viimast versiooni, kus i-le on täpp pandud – muusikat timmitud, mõned kaadrid pikendatud või lühendatud –, olen näinud paar korda. Aga selliseid väikeses grupis toimunud testlinastusi oleme mõned teinud, sest minu jaoks on oluline, et kui on alles filmi valmimisperiood, siis ma kutsun mõne sõbra stuudiosse vaatama.

Tihti on nii, ja seda on rääkinud nii teatrilavastajad kui ka filmirežissöörid, et piisab ka sellest, kui teine inimene on sinuga samas ruumis, ta ei pea isegi midagi ütlema, aga sa tajud oma kehaga, kuidas ta mõtleb, kas tal on igav või kas talle väga meeldib, seda on kohe tunda. See on režissööri jaoks oluline info.

Ma ei häbene seda, et ma hea meelega küsin nõu inimestelt, testin oma mõtteid.