Juurikas. Eesti murdmaasuusatamise masendav allakäik

Eesti suusakoondise peatreener Aivar Rehemaa maratoni finišis. Foto: Margus Ansu

Eesti murdmaasuusakoondise juht Aivar Rehemaa tunnistas, et kui aasta või paari eest võis Eesti murdmasuusatamine ajada inimesi naerma, siis enam mitte. Paraku on see kurb tõde. Eesti murdmaasuusatamise tase on haledalt langenud. Spordiala, mis kunagi naerutas tuhandeid vabariigi huumorisõpru, on alla käinud, mandunud, degenereerunud. Tõeliselt kvaliteetsest huumorist suusarajal ei saa enam rääkida.

Näiteks kui seitsmekümnendatel aastatel pani justkui möödaminnes suusad alla legendaarne Eino Baskin, oli võimatu naermist lõpetada. Eino Baskini suusatamist käisid vaatamas huumorisõbrad üle terve Nõukogude Liidu. Tuldi Odessast, tuldi Arhangelskist. Kõik olid naerust kõverad, tagasi rongi peale mindi valutava kõhuga. Paljud huumorisõbrad vennasvabariikidest ei läinud koju tagasi, vaid jäid elama Eestisse, kus tehakse nii head huumorit.

Meeletult populaarne oli geniaalne suusataja Sulev Nõmmik. Sulev Nõmmiku vigurid suusarajal olid ennenägematud. Uduvere mehe suusad käisid risti-rästi, edasi-tagasi, külje peale viltu ja põiki-pikuti! Sellist nalja nagu Sulev Nõmmiku suusatamine andis otsida. Nõmmiku suusatamist kandis üle üleliiduline televisioon, muidugi hoiatusega, et vaataja käigu vahepeal pissil ja katsugu rahuneda.