PÄEVIK ⟩ Õnnepalu aitab me tusameele talve tüsistusi ravida

Mart Juur ja Tõnu Õnnepalu vestlesid Õnnepalu «Õhtupäikesest väikestel majadel» mullu novembris Tallinna Viru keskuse Rahva Raamatus. Foto: Videokaader

Sellest on juba 79 päeva möödas, kui Viru keskuse Rahva Raamatus toimus Mart Juure modereeritud Tõnu Õnnepalu verivärske raamatu esitlus. Selle raamatu määratlemise juures tabas kirjutajat kimbatus, et kuhu žanrisse seda asetada. Raamat võib ju tähendada kõike ja samuti, ütleme, ei midagi.

Praktilise inimesena, kes ühtlasi on kandnud Eesti kirjandusministri humoorikat tiitlit, haaras Juur asjal kohe kohtumise alguses sarvist ja küsis Õnnepalult, kas ta pole mõelnud hakata korralikuks kirjanikuks – selliseks, kes valib välja tegelased, kujundab narratiivi, kuhjab süžee ja teeb ilusa suure (ajaloolise või tänapäevase) romaani. Tundub veidi kummaline küsimus mehele, kelle kontol on koos praegu kõne all oleva teosega 16 romaani.

Aga kirjandusvald ongi kirju. On olemas nt kirjavahetuse elik epistolaarne žanr, memuaaride oma ja – last but not least, nagu antud juhul – päevikuvorm. Nagu taiplik lugeja juba aru sai, on Wiki vaadeldava raamatu suisa romaaniks ristinud. Seega võiks arvata, et tegu on suhteliselt kummist mõistega.