FILOSOOFIA ⟩ Kogu ajalugu ongi mõttelugu

Collingwoodi peeti Suurbritannia Rooma aja autoriteediks ning tema tähtsamaid uurimisobjekte arheoloogina oli Hadrianuse müür. Fotol on müüri enim pildistatud lõike Northumberlandis üle 20-meetrise lääneplaataniga, mis sai kuulsaks 1991. aasta Hollywoodi Robin Hoodi filmis «Varaste prints». 2023. aasta septembris saagisid vandaalid puu maha. Foto: OLI SCARFF/AFP/Scanpix

Ilmamaa avaldas ühiste kaante vahel ajaloofilosoofi ja arheoloogi Robin Collingwoodi kuulsamad teosed «Ajaloo idee» ja «Autobiograafia». Mõlemad tekstid sisaldavad autori mõtisklusi ajaloo olemuse, ainesisu ja meetodi teemadel. Teda huvitas ajaloolaste mõtlemine. «Ajaloo idee» avaldati pärast autori surma, loengute jaoks koostatud käsikirjade põhjal. Selles on oluline ajaloo metodoloogia kriitika.

​Collingwood töötas Oxfordis mõttekunsti ja ajaloo õpetajana. Suved veetis ta arheoloogilistel väljakaevamistel. Ta oli 20. sajandi alguse mõjukas mõtleja, kes hakkas vastu Carl Hempeli metodoloogilise ühtsuse nõudele.

Ajaloofilosoofia

Teoses on autori kriitika all Immanuel Kant, Georg Simmel, Wilhelm Dilthey, Arnold Toynbee ja Henri Bergson. Autori järgi tugineb ajalugu arheoloogia tulemi tõlgendamisele ja mõistmisele. Arheoloogide väljakaevatud asju tuleb tõlgendada nende otstarbe järgi, ajalooliste tõendite põhjal. Kogu ajalugu on mõtteajalugu ja iga väljendatav teadmine on ajalooline. Autori arvates tegeleb ajaloolane mineviku taaselustamisega tänapäevani säilinud tõendite abil. Minevik muudetakse elavaks olevikus.

​Collingwood ei läinud kaasa uute mõttemustritega, nagu positivism või psühhoanalüüs. Ta jaotas teaduse kaheks: täppis- ja inimsuhete teaduseks. Ajalugu on inimteadus – reeglid, mida praeguses tõeluses saab kasutada.