:format(webp)/nginx/o/2025/02/07/16640583t1h8f34.jpg)
Arne Merilai «Puuinimesed» oli minu jaoks eelmise aasta suurimaid kirjandussündmusi lisaks Kristiina Ehini romaanile «Südametammide taga».
Arne Merilai «Puuinimesed» oli minu jaoks eelmise aasta suurimaid kirjandussündmusi lisaks Kristiina Ehini romaanile «Südametammide taga».
Miks nii? Sest mäletasin hästi Arne Merilai esimest romaani «Türann Oidipus» (2009), õigemini seda õnnistavat tunnet, mälestust haruldasest lugemiselamusest, kui loed kaunis, rikkas emakeeles keelemänge, vaimukaid, ootamatuid mõttelõngu, naudid kirjanduslikku allusioonirikkust, autori suurt lugemust ja head stiilitaju. Millest toonane üllatuslik esikromaan õieti rääkis, ma hästi ei mäletanudki, aga just viis, kuidas autor kirjutas, see autori eksimatult originaalne oma hääl oli eredalt mällu jäänud.