:format(webp)/nginx/o/2025/02/10/16646080t1h7310.jpg)
Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid. Preemiakandidaadid valiti välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriide poolt, kes hindasid 2024. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.
Aastaauhindade põhižürii koosseisus Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva, Janika Kronberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:
Tiit Aleksejev, «Taevaminejad»
Maimu Berg, «Abitu armastus»
Kristiina Ehin, «Südametammide taga»
Lilli Luuk, «Ööema»
Arne Merilaid, «Puuinimesed»
Carolina Pihelgas, «Lõikejoon»
/nginx/o/2024/12/12/16540543t1hb733.jpg)
Veiko Belials, «Tiigri aasta»
Mart Kangur, «Pöörduks»
Piret Põldver, «Tõmme»
Maarja Pärtna, «Ülestõusmise serval»
Triin Soomets, «Kerge kogu jõust»
Jüri Talvet, «See maa peal saladuseks jääma pidi»
/nginx/o/2024/07/08/16209137t1h1e47.jpg)
Contra, «Ma viskan teie pihta munadega märki»
Vaiko Eplik ja Eliit, Betti Alveri luule maitseka interpreteerimise eest albumil «Lähen müüjaks»
Viiu Härm, «Ilmatuga»
Marju Kõivupuu, «Inimese lahkumine»
Margus Laidre, «Ars moriendi – ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas»
Maris Pruuli, «Läbi Loodeväila»
Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Heli Allik (esimees), Leenu Nigu ja Katrin Hallas valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked:
/nginx/o/2025/01/31/16627508t1h5c0c.jpg)
Kristjan Haljak – tõlge prantsuse keelest: Comte de Lautréamont, «Maldorori laulud»
Triin Laidoner – tõlge vanaislandi keelest: «Kolm islandlaste saagat : Gísli, Glúmr ja Bárðr»
Anne Lill – tõlge vanakreeka keelest: Sophokles, «Antigone»
Erle Nõmm – tõlked vene keelest: Andrei Belõi, «Peterburi»; Dmitri Merežkovski, «Jumalate surm. Julianus Usutaganeja»
Paul-Eerik Rummo – tõlge inglise keelest: James Joyce, «Ulysses»
Kail Öhren – tõlge prantsuse keelest: Samuel Beckett, «Esimene armastus. Novellid ja tühijutud»
/nginx/o/2025/01/22/16609689t1h3bd3.jpg)
Danutė Sirijos Giraitė – tõlked leedu keelde: Mats Traat, «Kogutud Harala elulood»; Vahur Afanasjev, «Serafima ja Bogdan»
Cornelius Hasselblatt – tõlked saksa keelde: Mart Kivastik, «Sure, Poisu!»; Meelis Friedenthal, «Mesilased»; Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat»; Lilli Luuk, «Poisid lumes» (novell)
Daniele Monticelli – koostamine ja tõlge itaalia keelde: Doris Kareva kakskeelne luulekogu «Und nägin maailmast».
Maximilian Murmann – tõlge saksa keelde: Tauno Vahter, «Madis Jeffersoni 11 põgenemist»
Anja Salokannel – tõlge soome keelde: Leelo Tungal, «Seltsimees laps», II ja III osa (tõlked ilmunud ainult audio- ja e-raamatuna)
Boris Vidović – tõlge horvaadi keelde: Andrus Kivirähk, «Mees, kes teadis ussisõnu»
Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Elin Sütiste (esimees), Kalle Kasemaa ja Lauri Laanisto valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked:
Ilmar Anvelt – tõlge inglise keelest: Robin George Collingwood, «Ajaloo idee. Autobiograafia»
Kristiina Kivil – tõlge inglise keelest: Kyriacos C. Markides, «Vaikuse mägi»
Madli Kütt ja Katre Talviste – tõlge prantsuse keelest: Théophile Gautier, «Ilust kunstis»
Laurits Leedjärv – tõlge inglise keelest: John D. Barrow, «Uued kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsinguil»
Mailis Põld – tõlge itaalia keelest: Galileo Galilei, «Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ning maapealsete liikumiste alalt»
Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: Owen Barfield, «Nähtumuste päästmine. Kõneleja tähendus»
Lastekirjanduse žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Mare Müürsepp ja Grete Nootre valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:
Triinu Laan, «Poiss ja papa»
Tiina Laanem, «Liisu laseb jalga»
Kairi Look, «Natuke suur»
Juhani Püttsepp, «Leierkastilugu»
Tiina Tammer, «Siin on kodu»
Ilmar Tomusk, «Kukeleegu!»
Esseistika- ja artikliauhinna žürii koosseisus Johanna Ross (esimees), Jaak Tomberg ja Carolina Pihelgas valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid:
Sveta Grigorjeva, «Kliitor on anarhist»
Mehis Heinsaar, «Läbi hingemaastike. Ööpäevik 2»
Õnne Kepp, «Maalt ja mere tagant. Kirjatöid aastatest 1982–2022»
Kiwa, «Kogetud manifestid 1991–2024»
Marin Laak, «Piirid ja sillad. Artikleid kriitikast ja diasporaast»
Mari Laan, «Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu»
Merle Karusoo, «Mina ja minu Mihkelsonid. Dokumentaarium» (raamatus «Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat», koost Marju Lauristin ja Sirje Olesk)
Mari Laaniste, ««Tagurpidi» mitut pidi: õpetlik, sürrealistlik, postmodernistlik” (kogumikus «Siirdeajastu kultuurimuutused II» (Philologia Estonica Tallinnensis 9))
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman, «Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad» (ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 7)
Heili Sepp, «Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940» (ajakirjas Looming nr 2) ja «Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940» (ajakirjas Looming nr 12)
Tõnu Tannberg, ««Nigol Andreseni langus paistab olevat nüüd täielik»» (ajakirjas Looming nr 10)
Märt Väljataga, «Eesti nõukogude loojak» (ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 1–2)
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)