INTERVJUU ⟩ Pärt x Pärt: Kuidas Tõnu Kaljuste seob Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdi helimaailmad

Tõnu Kaljuste Amsterdamis Filharmoonia Kammerkoori juhatamas. Foto: Anneli Ivaste

Eesti muusikas kõlab tänavu kahe Pärdi hääl – üks neist vaatab regilaulu poole, teine on juba ammu saanud rahvusvaheliseks klassikaks.

Pärt Uusbergi teos «Regiväli» viib rahvalaulu traditsiooni klassikalisse vormi. Arvo Pärdi looming, mille mitmekihilisust alles nüüd uute tõlgenduste kaudu avatakse, on jõudnud uude etappi – tema muusika kõlab barokkorkestri kõlaga ja tähistab nii suurt juubelit kui ka pidevalt arenevat pärandit.

Tõnu Kaljuste räägib, kuidas suhestuvad need kaks helimaailma ja mida uut võib kuulaja neis avastada.

Mida me Pärt Uusbergi uusteosest oodata võime?

Meie tunnetus regilauludest on kujunenud pikema aja jooksul ja eriti Veljo Tormise tõlgenduste kaudu. Tormis pani runolaulude taha oma tõekspidamised ja iseloomu, tulemuseks jõuline ja trotslik muusika. Iga looja on oma nägu, Uusberg läheneb regilauludele tasakaalukamalt, rahulikumalt, harmooniliselt ja mitmekülgsemalt. Harmooniliselt võib see olla värvilisemgi, kuna Tormis omal ajal püüdis just teatud romantilisi värvinguid välja jätta. Uusberg aga loob tervikliku ja kauni teose, millesse paneb oma nägemuse rahvalauludest. See on isikupärane ja tundlik lähenemine, mis väljendab tema sisemist muusikalist maailma.

Eesti muusikas on rahvalauluga tegelenud paljud heliloojad alates juba Karl August Hermannist. Uusberg on tänapäeval üks väheseid, kes jätkab rahvalaulu traditsioone klassikalise koolkonna juures. Ma ise tegelen rohkem folklooriga suunal, mis on liikunud popi ja roki suunas – seda suunda tõukab tugevasti Viljandi Kultuuriakadeemia. See on oluline, sest erinevad muusikalised suunad täiendavad üksteist ja annavad laiemat perspektiivi.