Katkevad nii viiulikeeled kui ka merekaablid

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertetendus, esineb meie blond Paganini ehk Hans Christian Aavik Foto: Sander Ilvest

Nüganeni-Kaljuste aastapäevalavastus lõhkus ootusi üsna mitmel meeldival moel. Kuigi vigurdamist on ette tulnud ka varasemates lavastustes (nt Renate Keerd 2023, Ojasoo-Semper 2018), on dominant olnud seni pigem muusikal ja kontserdiformaadil, Nüganen nügis selle õhtu selgelt teatrilavastuseks, kõigil oli laval oma roll, ka koristajatel, kes kontserti pidevalt segasid ja harjumatult palju tähelepanu pälvisid.

Viimase aasta jooksul on Eestis kirjutatud näidendeid nii juuksuritest kui lillemüüjatest, koristusspetsialistide lavaletoomine on seega üldisema tänuväärse trendiga kooskõlas ja võimaldas kogu Estonia kontsertetenduse olukorda vaadata harjumatust perspektiivist, millele pidude ajal sugugi mõelda ei taheta.

Kolme kümnendi tagusest menulavastusest menutegelase Pantalone lavale toomine oli kooskõlas lavastuse vulgaarsusega ja Nüganen on väga heas ja õilsas mõttes meister-vulgariseerija. Mõned lavapildid oleksid justkui otse ilma filtrita lavastaja unenägudest, poolpaljad Astrid Kannel ja Anna Hints iseendana saunaesisel pingil istumas, siis tuleb meister-kümnevõistleja Janek Õiglane ja näitab neile oma teivast. Sain intervjuust aru, et lavastaja ei tunne neid inimesi, see kombo oli suuresti juhuslik ja intuitiivne, aga toimis.