ARVUSTUS ⟩ Raivo E. Tamm särab ooperis kuningas Arthuri rollis

«Kuningas Arthur» Vanemuises, nimiosas Raivo E. Tamm Foto: Heikki Leis

Vanemuises esietendunud Henry Purcelli semiooperit «Kuningas Arthur» on võimalik vaagida mitmest aspektist, liituvad ju nõtkelt teatri kolm žanrit. Muusikateatri eksperdid sõnastavad asjatundliku vastukaja, kuhu ilmselt passib ka võrdlus teise barokkooperiga Vanemuises, «Julius Caesariga». Sõnateatri vaatlejal on põnev näha ooperidebüüti Tiit Palu lavastajateel, siinne vastukaja vaid vaistlik esmamulje.

Raivo E. Tamme isikupära on täpselt rolli teenistuses. Raskes raudrüüs aegluubis sammuv Arthur mõjub majesteetliku, ent samaaegselt ka koomilisena. Mõjukal madalal häälel lausutud teksti ilmestavad puändikesed, musternäide, kuis Arthur võlumetsas kõmistades kuulutab: «Mind ootab au!» ja pärast mikropausi lõdvestub: «Kuid on tal siis nii kiire…» Targalt naeruvääristava (enese)pilke ja absoluutse väärikuse ühtekuuluvust valdab Tamm nagu ei ükski teine.