Samuti jääb seltsile selgusetuks, miks on hinnangus jäetud analüüsimata juurdeehituse positiivne mõju vanalinna atraktiivsuse tõstmisel ning laiemalt rahvuskultuuri olulise valdkonna kestmisele ja arengule, lähtudes UNESCO esmasest funktsioonist.
Estonia Selts peab ainuvõimalikuna silmas lahendust, kus konkreetse ala suurim muinsuskaitseline objekt ise ehk olemasolev teatri- ja kontserdimaja säiliks võimalikult tervikuna ja sellele lisanduks uue saali ning seda teenindavate ruumidega juurdeehitus.
Tallinna ruumiloome osakonna pakutud versioonid, mille järgi laiendus paigutataks praeguse saali kehandisse ja Estonia maja koos fassaadiga hävitataks 1/3 ulatuses kiviplaatide ja hõreda haljastusega kaetud tühja platsi säilitamise nimel, on barbaarne ning muinsuskaitse ametliku seisukohana täiesti mõistetamatu. Lisaks tähendaks see etendustegevuse katkemist määramatuks perioodiks.
Estonia juurdeehitus pole lihtsalt uue teatrisaali ehitamine ajalooliselt, kultuurilooliselt ning linnaehituslikult sobivasse ja mõjusasse asukohta, vaid sümbolhoone loomine modernsele riigile ning investeering rahvusidentiteedi jätkuvusse, seda kaasajastades aga ka kindlustades nii vaimselt kui füüsiliselt. Pidades silmas geopoliitilist olukorda, tuleks kaaluda projektile kõige viimastele turvanõuetele vastava varjendi lisamist.
Estonia laienduses ei ole ühtegi vastuolu Tallinna vanalinna UNESCO määratletud OUV ehk (Outstanding Universal Value) tunnustega. Vastupidi, kui algupärasena säilinud tänavavõrku ja tugeva keskaegse komponendiga mitmekihilisi elu-, avalikke ja sakraalhooneid puudutavates punktides on juurdeehituse mõju täiesti neutraalne, siis avalikkuse jaoks seni peidus olnud eskarpmüüride jäänuseid saab eksponeerida sarnaselt Vabaduse väljaku parkla lahendusega, st mõju on positiivne.