Eesti Kultuurkapital korraldas oma asutamise 100. aastapäeva tähistamiseks esseevõistluse «Eesti kultuuri järgmised 100 aastat», mille esimese koha rahaline preemia oli 4000 eurot.
Esikoha vääriliseks kuulutati 2. veebruaril toimunud tseremoonial 18-aastane neiu Nora Maria London, kelle essee kandis pealkirja «Kuidas me tapsime püha». Tseremooniale London kohale tulla ei saanud, kuid saatis vaatajatele videotervituse.
Hiljem on ilmsiks tulnud, et tegemist ei olegi 18-aastase neiuga, vaid tõenäoliselt on essee taga keskealine meesterahvas, kes oma esseega kõik ära võlunud on.
Essee pälvis oma vormi ja teemakäsitluse tõttu laialdast huvi ja vastukaja, ühtlasi muidugi hakati otsima, kes on see noor inimene, kes niisuguseid mõtteid avaldab. Õige pea selgus, et kui ikka eksisteerib inimene nimega Nora Maria London, on ta suutnud 18 aastat elada nii, et temast internetti kõige vähematki märki pole jäänud. Mis on teoreetiliselt võimalik, aga siiski väheusutav.
Kõige enam kahtlustatakse Eero Epnerit, aga ka Mart Sanderit (kes on AI-tööriistadega viimasel ajal huvitavaid kunstilisi tulemusi saavutanud).
Kuid kes on päriselt selle lavastuse taga ning mis pani teda võidutööd kirjutama?
Pole kindel, kas Nora Maria London astub ka «Plekktrummi» saates üles AI-avatarina või saab Eesti rahvas tegelikult ka teada, kes on palju kiitust pälvinud essee autor.