Kõige pimedamal okupatsiooniajal on rahva elujõudu ja lootust aidanud hoida laulu- ja tantsupidu. Rahvatantsu edasiarendamisel ja mõtestamisel on erilisi teeneid tantsumemm Helju Mikkelil.

Tänavu 13. märtsil tähistab Eesti rahvatantsukogukond ühe olulisima rahvatantsujuhi Helju Mikkeli 100. sünniaastapäeva. Mikkeli aktiivne tegevus- ja loomeperiood jäi 1950.–1970. aastatesse, kuid tema loodud atraktiivsed ja eriilmelised rahvatantsuseaded on ka tänapäeval aktiivses kasutuses ja kaunistavad sageli kontserte. Ta oli väga paljude rahvatantsuõpetajate õpetajate õpetaja.

Helju Mikkel (13.03.1925–05.10.2017) puutus tantsuga kokku juba lapsena Nõos koolis käies ning teismelisena Nõo rahvamaja rahvatantsuringis osaledes. Sellise vähese kogemusega julges ta aastatel 1942–46 Tartus õpetajate seminaris õppides asuda juhendama sealset rahvatantsurühma. Õpetajate instituudiks ümber nimetatud õppeasutuse tantsurühma juhendamist jätkas Mikkel pärast kooli lõpetamist veel seitse aastat, omandades sõjajärgsetel rasketel aastatel teadmisi lisaks Tallinnas toimunud vabariiklikel rahvatantsuõpetajate kursustel, kus kõige väljapaistvam lektor oli legendaarne Ullo Toomi. Helju Mikkel on meenutanud, et kui Ullo Toomi, ise viisi vilistades ja tumedat ülikonda kandes, õpetas kursustel oma «Kosjatantsu» voorsammu, meenutasid Toomi painutused ja keha asend talle kuldnokka kevadel põlluvaos käimas.