Charlie Parker: elatud elu peab minema saksofoni

Charlie Parker 1947. aastal New Yorgis, oma loominguliste võimete tipul. Foto: William P. Gottlieb/wikimedia Commons

Täna 70 aastat tagasi suri Charlie Parker, üks džässi suurkujusid. Miles Davis ütles kunagi, et džässiajaloo saab kokku võtta nelja sõnaga: Louis, Armstrong, Charlie, Parker. Parkeri saksofon põles.

Charlie Parker, hüüdnimega Bird, suri oma sõbra ja bebop-džässi patrooni, kuulsa rahasuguvõsa Rotschildide liikme paruness Pannonica de Koenigswarteri Manhattani korteris, vaadates samal ajal televiisorist naljasaadet. Birdi lahanud arstile tundus, et 35-aastase asemel on ta ees 60-aastane. Kiire elu ja lõputu isu – täpsemalt heroiin, alkohol ja muugi – olid teinud geeniusega oma töö.

Charlie Parker sündis Kansas Citys, mis oli tol ajal üks Ameerika muusikakeskusi. Mängu õppis ta peamiselt omal käel. 1939 läks New Yorki, kus sai mõned mänguotsad, kuid peamiselt tegi juhutöid. Džässmuusikas domineeris siis sving, see oli seltskonnasõbralik tantsumuusika, mida mängisid viisakalt naeratavad smokingites muusikud. Charlie Parkerile tundus selline asi natuke kahtlane, sving liiga igav ja sirgjooneline; tema otsis trashʼi, maa-aluseid käike, freak-outʼi.