/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2025/03/12/16709075t1h52ff.jpg)
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali tänuauhinna saab legendaarne Päratrust.
HÕFF teeb kummarduse Päratrustile
Aastail 1979–1983 riikliku kunstiinstituudi juures tegutsenud ENSV riiklik kultuurijäätmete töötlemise artell Päratrust (ka Pära Trust) pälvib tunnustuse oma mahlakalt absurdihõngulise sotsiaalkriitilise underground-filmiloomingu eest.
«Päratrusti filmid moodustavad Eesti filmiloos omaette peatüki, kus on olemas vastandkultuuriline element, mida meiesugune festival on alati väärtustanud,» ütles HÕFFi juht Helmut Jänes.
Laiem publik tunneb Päratrusti pärandit ilmselt Singer Vingeri laulu «Kalkar» video järgi – tegu on Andrei Tarkovski filmi «Stalker» paroodiaga, mis valmis täpselt 45 aastat tagasi.
«Oli aasta 1980. Kinodes näidati parajasti «Stalkerit», mida filmiti siinsamas Tallinnas Rotermanni kvartalis. Käisime need kohad kaameraga läbi ja tegime sellest paroodia. Tarkovski tundus liiga deep ja hämar – selline punnitatud vaimline värk, mida parodeerisime lustiga,» on meenutanud «Kalkari» sünnihetke üks Päratrusti liidreid Hardi Volmer.
Kokku valmis korraga nii ansambli kui põrandaaluse filmistuudiona tegutsenud Päratrustis ligemale 30 lühifilmi, mille pikkus ulatus paarikümnest sekundist kümmekonna minutini ja žanr huumorisketšidest paroodiliste märuliteni – tuntumatest veel «Tsarli läheb Tallinna», «Tsaar Muhha», «Neurootiline pärastlõuna», «Kõik tahavad elada» ja «Päratee».
«Armastasime show'sid ja seetõttu läksimegi kino peale,» meenutab omakorda Päratrusti solist ja filmistuudio teine põhijõud Jaak Arro. «Filmile eelnevat mõtet meil tavaliselt polnud, tassiti lihtsalt kodunt kokku naljakaid asju ja nendega improviseerides sündiski film.»
/nginx/o/2025/03/12/16709077t1hf097.jpg)
Kõiki valminud teoseid linastati Päratrusti kinnistel interdistsiplinaarsetel kontsertidel, mis sulatasid kokku muusika, filmi ja teatri. «Tavaliselt näitasime kõigepealt jaburaid filme, millele järgnes jampslik lavasõu ja siis lendas bänd peale. Paratamatult muutus Päratrust hästi populaarseks, sest sellist tsirkust mujal eriti ei tehtud,» räägib Volmer.
Päratrusti stuudiost käis läbi terve hulk noori kultuuritegelasi, lisaks põhijõududele Volmerile, Arrole ja peaoperaator Rao Heidmetsale panustasid filmidesse kas kaamera ees või taga näiteks Veljo Vingissar, Ott Sandrak, Villu Kangur, Riho Unt, Jüri Kermik, Jaak Tuksam, Roald Jürlau, aga ka hilisemad professionaalsed näitlejad Peeter Oja, Sulev Teppart ja Andrus Vaarik.
Päratrusti tuntumaid järelkäijaid on paarkümmend aastat hiljem asutatud loominguline rühmitus Õ-Fraktsioon, kelle klassikalist underground-filmi «Tapja õllejogurti rünnak» on samuti HÕFFil varem näidatud.
«Päratrusti filmid sündisid kirest ja rõõmust, kus iga filmigrupi liige osales kogu hinge ja väega. Nüüd, ligemale 50 aastat hiljem, valdab neid vaadates sügav rahulolu ja rõõm. Eriti veel, kui kuuled, et meie toonane looming on leidnud väärilise tunnustuse,» rõõmustab Heidmets märkamise üle.
Tänuauhinna saavad Päratrusti omaaegsed eestvedajad koos neile pühendatud üllatusesinemisega kätte festivali avatseremoonial, mis leiab aset neljapäeval, 1. mail kell 18 Haapsalu kultuurikeskuses. Tseremoonia piletid jõuavad müügile märtsi teisel poolel.
20. sünnipäeva tähistav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 1.–3. maini.