Võidukas ökoluule, mis õnneks ei muutu tüütavaks

Aasta tagasi valiti Maarja Pärtna Tartu linnakirjanikuks. Foto: Margus Ansu

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luuleauhinna üks nominente / võitja on Maarja Pärtna oma koguga «Ülestõusmise serval».

Tegemist on Pärtna kuuenda luulekoguga, millel on taas Lilli-Krõõt Repnau mõjuv kujundus. Luulekogu sinisel kaanel hõljuvad punakad vetikalaadsed taimed, mis kannavad edasi kogu üldist tonaalsust – looduse taustal verevat ähvardust, hõljuva rahu taga paiknevat ärevust. Lisaks voolavad raamatu sees piltidel kapillaarid, olgu need siis taimede, inimnaha või linnatänavate omad.

Raamatu tutvustus sätestab nõnda: «Nähtavale ilmub holotseeni lõpu siirdeaja maastik, kus määramatus lisab elule kuumakraade, aga paiskab ka õhku lootuse tulesädemeid. Kui maailm muutub üha ennustamatumaks ja kriisile järgneb kriis, saavad inimese siseilma mõradest ühendavad sooned, mis seovad teda tihedamalt kokku omaenda toibumisvõime, ühiskonna ja elava maailmaga.»