Suri Eesti esimene punkar Uno Laur

Uno Laur: “Võtsin plaadi ette ja joonistasin. Raul salvestas plaadi sisu ja mina tegin või taaslõin ümbrise. See oli väga huvitav − kogu informatsioon oli oluline. Kaasa arvatud visuaal. Kui sa midagi teed, sa ju ei mõtle, et see on geniaalne?!” Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

• Lauri punkariks saamise teekond algas 1975. aastal ning oli juhuste tulemus.
• Uno Laur oli Röövel Ööbiku kaasasutaja ja postpungi pioneer.
• Esimest korda ajas Laur harja pähe Exploitedi plaadi «Troops of Tomorrow»​ eeskujul.

63-aastasena lahkus meie seast Uno Laur, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist, keda peetakse sageli Eesti esimeseks punkariks.

Uno Laur sündis 8. juunil 1961. aastal Rakveres ning õppis Viru-Jaagupi keskkoolis, Tamsalu keskkoolis, Tartu kunstikoolis ja Kohtla-Järve õhtukeskkoolis.

Punkstiilini jõudis Laur enda sõnul kogemata ja sammhaaval. Esimest korda sai ta 1975. aastal teada, et kusagil on mingid punkarid, aga ega ta siis kohe punkariks hakanud.

«Ma olin ikka pikkade juuste ja laiade pükstega, aga siis kolis mu sõber ära ja tegi endale kitsad püksid ning lõikas juuksed maha. Algul tundus see küll jama. Algul mulle ei meeldinud, mõtlesin, et eluaeg on pikad juuksed olnud, aga ühel korral avastasin pungi ka enese jaoks,» rääkis Laur punkariks saamisest 2008. aastal Kristi Ehrlichile.

«Ja siis ühel õhtupoolikul vaatasin Soome televisiooni: nii, nüüd ma olen punkar. Panin kaksteist haaknõela pükste külge. Läksin kooli ja panin jälle ühe juurde. Vahepeal oligi selline mood,» selgitas Uno Laur.

Harjad jõudsid Eestisse alles 1983. aastal. «Sõber tõi Exploitedi plaadi «Troops of Tomorrow»​, mille ümbrisel olid harjadega mehed. Nii ajasimegi harjad pähe, algul niisama, pärast ajasime külgedelt päris paljaks,» rääkis Laur.

Koos nn harjade ajaga hakkas vaikselt tekkima legendaarne ansambel Röövel Ööbik (röövel Ööbik – nii kirjutasid nad ise oma ansambli nime), mille esimese kooseisu laulja oligi Uno Laur. Bändi muusikastiili klassifitseeris Laur postpungiks, kuid lisas, et eks see kõik rohkem eksperimentaalne oli.

Et Lauri küllaltki sageli Eesti vanimaks punkariks nimetatakse, on Lauri enda arvates legend. «Ma loodan, et on ikka vanemaid tüüpe kui mina,» lausus ta 2008. aastal.

Eesti taasiseseisvumise ajal oli Uno Laur Eesti Kongressi saadik, kes registreeris kodanikke ja mittekodanikke, nagu ta ütles.