Lavastaja Jarmo Reha: järjest enam tajun, et see polegi nali, et Eestis elavad rikkad ja eestlased

Lavastaja Jarmo Reha tunneb enda sõnul järjest enam puudust mitte ainult noorte häälest, vaid ka sellest, et keegi riigi juhtimisega tegeleja küsiks, mis saab meist ühe, kahe või kolme põlvkonna pärast. Foto: Ivor Mikker

Veebruari viimasel päeval esietendus Tartu Uues Teatris Jarmo Reha ja Aare Pilve lavastus «HYMN», mis võtab vaatluse alla nooruse.

Ometigi ei tehta seda patroniseerivas või noorte peale ülalt alla vaatavas võtmes, vaid just noori kogu lavastuse keskmesse seades: küsimus on, kuidas noored maailma näevad. Millest nad mõtlevad? Miks nad nii mõtlevad? Ja miks me nende hääli ei kuule?

«Kui lavastusi teen, siis tavaliselt mõtlen, et ma võtan lavastaja positsiooni ehk ma olen kui inimeste kokkutooja, protsessi vedaja, sest mu jaoks on oluline, et kõigil on sõnaõigus ja kõik töötavad koos. Ühisloome on minu jaoks väga oluline.»

Reha sõnul tekib lavastuse protsessis ühel hetkel alati mõte, et mis nüüd edasi või mis teemaga tasuks pärast seda edasi minna. Nii ka tema eelmise lavastuse «EIDOS» käigus. Aga et sellele mõttele lahendus leida, tuleb lavastaja sõnul end ühiskonnale avatuna hoida. «Minu ja Aare Pilve tegemisi sütitab, kui on midagi lahendada – kas on ühiskonnas mingi paradoks, mingi keerukus, mis vajaks adresseerimist. Ma arvan, et teater võib olla see vahend, kus neid teemasid tundeliselt avada.»