ARVUSTUS ⟩ Raju seks ja roosa hommikumantel

«Minu kallimad» sai alguse tantralaagritest, milles osalejaid Andres Maimik õhinaga filmida tahtis. Järsku hakkas Eva Kübar tundma, et polüamooria võiks huvitav teema olla. Foto: Filmikaader

On kultuure, kus mitmenaisepidamine on kaugele ajalukku ulatuv tavapraktika. Mis sellega tundub kaasnevat, on nende naiste paratamatu objektistumine, kirjutab filmirežissöör Vahur Laiapea arvustuses Eva Kübara filmile «Minu kallimad».

Pealkiri sai selline lihtsalt lugeja konksu otsa saamiseks. Räigest kepist selles arvustuses juttu ei tule ega olnud räiget keppi ka arvustamisel olevas filmis. Need sõnad lihtsalt kõlasid filmi alguses ühe peategelase suust. Juttu tuleb hoopis polüamooriast – fenomenist, kus paarisuhte pidajad mingis eluetapis sugutungi sunnil ja tüdimuse pinnal kokku lepivad paralleelsuhete loomises. Kirjutan Eva Kübara dokfilmist «Minu kallimad». Filmi teema on nii huvitav, film ise nii intrigeeriv, et pole imestada, kui suhetest ja seksist selles arvutuses rohkem juttu tuleb, kui filmist endast.

Kuivõrd ma ise selle asjaga oma elus kokku olen puutunud? Ma pean silmas polüamooriat. Olen. Veidi-veidi. Ammu-ammu. Detailid jäävad täpsustamata. Järeldus oma kogemusest – kõik osapooled saavad lõpuks haiget, mõni neist väga tugevasti.