«Fränki» režissöör Tõnis Pill: mind kummitab Kehra ebaõiglase surma mälestus

Mõnus olemine: Oskar Seeman (Fränk), Derek Leheste (Paul) ja režissöör Tõnis Pill «​Fränki» võtetel. Foto: Pressimaterjal

Kehras sirgunud Tõnis Pill rõhutab, et kuigi «Fränk» ei põhine otseselt tema enda elul, tuli ka tema kodulinnas ette ebaõiglust, mis teda filmi tegemisel sütitas. «Meil oli seal erinevaid kampasid, vägivaldseid inimesi ja olukordi,» meenutab Pill. «Ühe huvitava inimese hukkumine ka, mis jäi mulle meelde, sest see oli kohutavalt ebaõiglane. Selle energiaga ma enam-vähem tulingi välja. Kehra on väga armas koht, kus elada, mul on sealt häid ja positiivseid mälestusi, aga igas linnas tuleb ette ebaõiglust, mis sunnib tegudele.»

Vaadates otsa eksiteele sattunud Pauli tegelaskujule, jagub Pillil endal ka üksjagu samastumisruumi. «Millega ma kõige rohkem samastun, on segadus, mis valitseb nii noore inimese peas, kui ta umbes sellises vanuses on. Ta otsib mingisugust tunnustust ja tihtipeale väga valedest kohtadest, üritades jääda silma inimestele, kes võivad lükata ta valesse kohta,» tõdeb Pill. «See on põhiline õppetund, mis mina olen õppinud enda kohta: olin noores eas parajalt segaduses, kuid siis leidsin enda kõrvale õiged inimesed, kellega sai tehtud palju paremaid, loomingule suunavaid otsuseid. Näiteks kutid, kellega hakkasime noorena bändi tegema. See on suunanud mind kunsti radadele. Tänu sellele hakkasin huvituma loomingust, läksin mingi hetk EKAsse, tänu sellele tekkis ka huvi filminduse vastu.»