:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11343460t1h3abe.jpg)
/nginx/o/2025/03/28/16742104t1h86f1.jpg)
Kolmsada aastat on möödas ajast, mil Johann Sebastian Bachi teise abikaasa jaoks koostatud kaks noodiraamatut valmis said. Nende raamatute sisu jõuabki mustpeade majas esimesel aprillipäeval kuulajate ette.
Esitusele tulev noodivihik on vägagi intiimne, ilus seest ja väljast, ütleb Eesti barokkorkestri mänedžer Taavi Mats Utt rohekaanelise väljaande kohta, mis koondab mõlemat noodiraamatut, peal kuldsete tähtedega tekst Die Klavier-Büchlein für Anna Magdalena Bach. Vanameister Johann Sebastian oli noodiraamatute koostamise ajaks juba keskeale lähenemas, aga Anna Magdalena alles nooruke, kahekümnendates aastates daam.
«Need noodiraamatud annavad sissevaate sellele, mis toimus Bachi perekonnas,» räägib Utt. «Me teame, et paljudest Bachi lastest, kes ellu jäid, said suured muusikud. Aga kuidas toimus nende kasvamine või mis neid muusikaliselt ümbritses ja toitis – sellele aitavadki just Anna Magdalena noodiraamatud pilgu heita.»
Noodiraamatud kui pere kesktelg
Need noodiraamatud polnud niisiis mingilgi moel väljapoole suunatud, vaid kujutasid endast Bachide pere sisemist tugipunkti, omaette orbitaaljaama liturgilise muusika kosmoses. Otse loomulikult ei elanud Bachid kusagil umbses kommunaalkorteris. Ega ka mõne kahtlase tupiktänava lõpus, kus lõhnas köömnete ja aniisi järele.
Bachi teine abikaasa Anna Magdalena oli üks omaaegseid staarsopraneid, kes ei pidanud kodus näputööd tegema, põrandaid küürima ega pesu pesema. Pärast Johann Sebastianiga abiellumist pidas nooruke Anna Magdalena laulja ametit edasi, juhtides paralleelselt ka kogu kodust majapidamist, kus oli rakkes lapsehoidjate ja teenijate heaoluüksus. Ühtlasi hoidis ta silma peal enda laste muusikalisel arengul, ning Klavier-Büchlein mängis siin oma rolli.
Autoreid seinast seina
«Huvitav nüanss on see, et me teame seda raamatukest kui peaasjalikult klahvpillile suunatud kogumikku. Aga kui vaadata sinna sisse, et mis seal sees on ja kes selle muusika kirjutas, siis läheb kogu lugu võluvalt kirjuks,» ütleb Taavi-Mats Utt. «Nimelt sisaldab see peale vana Bachi enda lugude ka neid, mida tema lapsed kirjutasid. Lisaks on seal väga tuntud heliloojate teoseid, mis olid küll seatud klahvpillile, aga mille originaalid kõlasid esmalt hoopis orkestriga.»
Osad kontserdil kõlavatest lugudest on Anna Magdalena vihiku tarvis klahvpillile ümber tehtud orkestrirepertuaar, teine osa on kohe originaalis kirjutatud klahvpillile ja alles siis orkestrile seatud.
Arranžeeringu rätsepatöö
«Meil on vedanud, et meie orkestri kapellmeister teeb täpselt sama tööd mida 18. sajandi kapellmeistridki ehk nad vaatasid täpselt, mis võimalused on: millised instrumentalistid ja lauljad on käepärast ja mida sellisele koosseisule seada saab,» ütleb Utt viitega orkestri kapellmeistrile Andrew Lawrence-Kingile. «Täpselt samuti on ka Eesti Barokkorkestriga – vaadatakse täpselt, kes on kontserdi kuupäeval võtta, ja nendele inimestele Andrew need väga eriilmelised lood seadiski. Nagu ikka, on orkestri koosseis seegi kord suhteliselt kirju.»
Kontsert pealkirjaga «Anna Magdalena Bachi noodiraamat» algab teisipäeval, 1. aprillil kell 19 mustpeade maja valges saalis.
Enne seda, samal päeval algusega kell 16, toimub peaproov, mida on oodatud kuulama-vaatama ka koolieelikud. Peaproov on tasuta ja tegu on harukordse võimalusega, sest eelkooliealised lapsed reeglina kontsertidele ei pääse.