Lapsepõlvest mäletab muusik Georg Buljo just isikujoigusid: neid mis on seotod konkreetse isikuga. Sõnu oli neis vähe, tavaliselt mainiti isiku nime ja seda, kui ta oli midagi fantastilist teinud. «Kui ma joiun sind, võiks see olla humoorikas. Räägin näiteks sellest, kuidas su mootorsaan läbi jää vajub. Ma mainin vaid jääd ja märga mootorit. Ja kui sa teed selle juures midagi hästi, siis ma kiidan sind,» rääkis Buljo.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/02/16750825t1h6378.png)