ARVUSTUS ⟩ Tahaks tänutäheks lihtsalt emmata

Liina Olmaru kehastatud ema monoloog viimases pildis oli nii mõjus, et paus kandis saalis veel ka pärast seda, kui tuled olid süttinud. Foto: Kalev Lilleorg

Olen umbes nädala aega järjest igal hommikul alustanud Theatrumi lavastuse «Erivajalik» arvustuse kirjutamist, aga pole mõnest reast või lõigust kaugemale jõudnud. Tavaliselt sünnib kirjatükk ammu enne, kui sõrmed klahvideni jõuavad, aga «Erivajalik» osutab vastupanu.

Nüüd peaks ütlema midagi näitlejate kohta, sest nad vajavad seda. Aga kuidas ma ütlen, et Liina Olmaru mängis hästi? Või Ott Aardam avas lõbustatud vaprusega oma tegelases traagilise poole? Laura Peterson jällegi oskas samastuda samastumatuga.

Ausam oleks: ma tahaks kallistada kõiki viite näitlejat, Anneli Tuulik ning Tarmo Song on veel nimetamata. Lihtsalt emmata tänutäheks ja vaikida lugupidamisest.