NÄDALA PLAAT ⟩ Vanameistri liigutav kantrihõnguline akustika

Kanada rokkmuusik, laulja ja laulukirjutaja Neil Young alustas karjääri folklauljana juba 1960ndate esimesel poolel. Foto: SCANPIX DENMARK

Kadunud albumite avaldamine on alati olnud midagi enamat kui muusika. See on ajaloo avastamine, kunstilise protsessi mõistmine ja tihti ka emotsionaalne kohtumine noorema versiooniga artistist, keda kuulaja armastab. Vahel muidugi ka puhas ja häbitu rahategemine. Neil Youngi kohta see viimane lause ei kehti, kuigi ta on küllap üks aktiivsemaid muusikuid, kes arhiivi tuulutab. Ja tal muidugi on, mida tuulutada.

Neil Young on kindlasti üks 20. sajandi olulisemaid ja mõjuvamaid lauljad-laulukirjutajaid, kelle loominguline haare ja kompromissitu isiksus on mõjutanud mitut põlvkonda muusikuid. Young on tegutsenud veenvalt nii folk-, kantri- kui ka rokkmuusika maailmas. Pole midagi imestada, et kõik 1990ndate olulised grungebändid alates Pearl Jamist ning lõpetades Nirvana ja Soundgardeniga pidasid teda suureks eeskujuks. Koos Pearl Jamiga salvestas ta albumi «Mirror Ball» (1995).

Mis juhtus maailmas aastal 1977, kui Neil Young pidas 32. sünnipäeva? Palju põnevat juhtus. Jimmy Carter sai USA presidendiks, esilinastus esimene «Tähtede sõja» film ja Tallinnas algas Lasnamäe linnaosa väljaehitamine.

Kauge 1977. aasta oli Youngi jaoks loominguliselt väga viljakas ja eksperimentaalne periood isegi tema enda kriteeriumide järgi. «Oceanside’i» lood salvestati maist kuni detsembrini kahes kohas. Floridas ja Malibus keskendus Young intiimsetele ja akustilistele paladele. «Countryside’i» lood salvestati aga Nashville’is, kambas asjatundlikud muusikud Ben Keith ja Joe Osborn, kelle abil saavutati traditsioonilisema kantrimuusika kõla.