INTERVJUU ⟩ Liisa Hõbepappel: minus on soov vastuoludele otsa vaadata

Liisa Hõbepappel kodulinnas Tartus. Ta ütleb, et aja jooksul on teda paeluma hakanud järjest imelikumad kõlad. Foto: Sille Annuk

Helilooja Liisa Hõbepappel on kirjutanud koostöös ansambliga U: kammerooperi «Põrmuline» ja algavatel Eesti muusika päevadel tuleb see esmaettekandele. Küll päevade viimase üritusena.

Tegu on looga seesmistest konfliktidest ja vastuolulistest häältest. Kuna aluseks on Eesti metsamuinasjutt seitsmest vennast, on see ka folkloori, muinasjuttude ja metsa sügavikest.

Lähtepunkt ei olnud sedasorti klassikaliselt ette kujutatav, et helilooja istub maha, tal tõusevad juuksed püsti ja siis ta kirjutab midagi, vaid protsess on olnud pikk, ka analüütiline. Hõbepappel nimetab seda avatud koosloomeks.

Asi algas improvisatsioonidest koos ansambliga U:. Hiljem liitusid meeskonnaga veel lavastaja Eva Koldits ning psühhiaater ja psühhodraama lavastaja Kati-Riin Simisker. Improviseeriti, arutati, katkeid ooperist esitati regulaarselt Eesti nüüdismuusika keskuses. Eraldati sõklaid teradest. Ehitati veel, laoti kihte. «Põrmulise» ambitsioon on olla heliline peegeldus igapäeva erinevatest vaimsetest olekutest.