MERCA ⟩ Pundinuiad lõid pähe

Akadeemia peatoimetaja, matemaatik Toomas Kiho sai valmis oma esimese luulekogu ja annab küsijale autogrammi. Foto: Margus Ansu

Kaanelt kaevad vastu mingid veidrad olevused, keda nagu oleks kunagi trehvand. Tunduvad teised justkui silmitud, aga see mulje on petlik: nad ikkagi jälgivad sind, lugejat, kes sa nende kaante vahele astumas oled! Nagu oma sabal sirgelt seisvad habetunud spermatosoidid on nemad, elik mõne mõttetaime veidrad viljad.

Sees on muid pilta ka, silmsemaid: ettevaatust, ka kõrs võib sind kaeda, mitte ainult sina teda! Nemad on sinna kokku nikerdet Lauritsa Peetri poolt, kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sisust ikka ka.

Ma olin vast pikalt juba Tartus elanud, kui sain teada, et Toomas Kiho nimi on Toomas Kiho. Oma kümmekond aastat vast. Mina teadsin teda rohkem Topi nime kandvat. Arvasin, et perenimi või nii, sest põhikoolis evisin klassivenda, kelle nimi oli Antti Topi (ha-ha, praegu kõlab see kui «antidoping»), arvasin, et ju nad ühest tüvest on.