GALERII ⟩ Katekismusest «Kalevipojani»: raamatuaasta suurnäitusel Niguliste muuseumis näeb hindamatuid reliikviaid

Tänavu möödub 500 aastat eestikeelse raamatu sünnist. Raamatuaasta ühe tähtsündmusena avatakse Niguliste muuseumis reedel, 25. aprillil näitus «Eesti raamat 500. Reliikviad», kus vaatajate ette tuuakse eesti raamatuloo kõige haruldasemad reliikviad ning antakse ülevaade kirjakultuuri ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.

Suure juubeli puhul on kõigil erakordne võimalus näha oma silmaga käsikirju ja trükiseid, mille pärand kumiseb eestlase kultuurimälus: Kullamaa vakuraamat (umbes 1524–1532), Wanradti ja Koelli katekismus (1535), Georg Mülleri jutlused (1600–1607), Reiner Brockmanni luuletus (1637) ja Wastne Testament (1686), kui mainida kõige varasemaid.

Vanim, 1525. aastal ilmunud eestikeelne trükis ei ole säilinud ja sellest on üksnes kirjalikud teated. Näitusel on aga väljas erakordselt haruldased fragmendid 1535. aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis on esimene osaliselt säilinud emakeelne trükis ja seega alus meie trükisõna teekonnale ning rikkalikule kirjanduspärandile.