/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2025/04/30/16809730t1hfba4.jpg)
- The Alarm oli tuntud kaheksakümnendate hittide ja akustiliste kitarride kasutamise poolest.
- Kuulus Sex Pistolsi kontsert inspireeris The Alarmi loomist.
- U2 laulja Bono oli The Alarmi ja Mike Petersi fänn juba 1983. aastal.
Mike Peters, Walesi new wave bändi The Alarm laulja, kes on kõige paremini tuntud kaheksakümnendate hittide «Sixty Eight Guns», «Strength» ja «Rain in the Summertime» poolest, suri 29. aprillil pärast pikka võitlust vähiga, vahendab Rolling Stone. Ta oli 66-aastane.
The Alarmi võrreldi sageli U2-ga, kuna grupid said lähedasteks sõpradeks juba kaheksakümnendate alguses ja The Alarm oli U2 soojendusesinejaks nende 1983. aasta turneel «War». Kuid hoolimata sarnasustest Bono ja Petersi vokaalistiilide vahel oli The Alarmi muusika vähem suursugune ning keskendus rohkem akustilistele kitarridele.
«Kui me alustasime, proovisime mõnda lugu mängida elektrikitarril, kuid need ei kõlanud nii hästi kui me need akustilistele kitarridele kirjutasime,» sõnas Peters 1983. aastal väljaandele Rolling Stone. «Nii et me mõtlesime, et teeme need lood lihtsalt sellel instrumendil, millel need kirjutati. Ja nii me aeglaselt kohandasime akustilist kitarri olema väga personaalne ja suure kõlaga instrument, kui seda mängitakse ainult ühele inimesele, et see kostuks suurelt paljudele inimestele, kes tulevad bändi vaatama.»
Peters kasvas üles kaugel Walesi Rhyl linnas. Ta kohtus oma tulevaste The Alarm bändikaaslaste Nigel Twisti ja Dave Sharpiga noorukina, ning nad unistasid juba siis, et võiksid muusikutena kuulsaks saada. Nende elu muutus igaveseks 13. septembril 1976, kui nad reisisid Inglismaale Chesterisse, et näha klubis Quaintways Sex Pistolsit.
«Nende hoiak oli uskumatu,» ütles Peters 1988. aastal ajakirjale Rolling Stone. «Muusika mõjus mulle sügavalt viisil, mida ma üldse ei mõistnud. Tundsin end valmis plahvatama... Kuigi Sex Pistolsist sai hiljem nali, arvan, et enamik inimesi, kes neid nägid, nägid potentsiaali.»
Peters ja tema lapsepõlvesõbrad moodustasid pärast seda kontserti punkbändi nimega Toilets ning lõpuks muutsid nad oma nime Seventeeniks. Pärast mõneaastast vaeva punkmaastikul, ilma et neil midagi ette näidata oleks, muutsid nad 1981. aastal jälle nime. Nad kutsusid end The Alarmiks ja lasid välja oma debüütsingli «Unsafe Building», mis tekitas Inglismaal kõmu ja andis neile lõpuks plaadilepingu I.R.S.-iga.
Bono oli varajane fänn. «On nii palju esinejaid, kes räägivad, et tahavad vältida klišeesid oma muusikas, kuid harva väldivad neid oma elustiilis,» ütles U2 liider 1983. aastal ajakirjale Rolling Stone. «Aga The Alarm ei ole selline. Neil on uus mentaliteet rokkmuusika suhtes. Ei ole oluline, et nad mängivad akustilisi kitarre. Need on nemad, kes loevad. Kui tehakse suurepärast muusikat, on tavaliselt selle taga suured inimesed, ja Alarm on suurepärased inimesed.»
Ameerika tuuril 1983. aastal tutvustas The Alarm end publikule üle kogu riigi ja suurendas nende 1984. aasta debüütalbumi «Declaration» müüki. Kaheksakümnendate ülejäänud aastatel olid nad Inglismaal suure publikumenuga, saavutades edetabeli hitte nagu «Where Were You Hiding When the Storm Broke?» ja «A New South Wales», kuid peavoolu eduni USA-s oli hoopis raskem jõuda.
Nad olid siiski soojendusesinejaks Bob Dylanile Ameerika Ühendriikide kontsertidel 1988. aastal. Peters kutsuti kahel korral lavale Dylaniga duetti esitama ning koos lauldi Dylani lugu «Knockin' on Heaven's Door».
The Alarm läks laiali 1991. aastal. Kolm aastat hiljem andis Peters välja oma soolodebüüdi «Breathe». Seda ei saatnud edu. 1996. aastal diagnoositi tal lümfoom. Ta küll taastus, ent pidi järgmised kolm aastakümmet vahelduva eduga vähiga võitlema.
2011. aastal sai Petersist Šoti new wave bändi Big Country laulja, asendades algupärast lauljat Stuart Adamsoni, kes suri 2001. aastal. Petersi juhitud Big Country kestis vaid kaks aastat. Järgnenud aastatel sai Peters New Jersey heategevuskontsertide sarja regulaarseks osaks, andes talle mitmeid võimalusi jagada lava ja mõnikord ka üht mikrofoni Bruce Springsteeniga.
Kolm aastat tagasi teatas Peters, et vähk on naasnud. «Ma olen ikka veel elus ja elan, minu ümber on uskumatult lähedane perekond,» kirjutas ta fännidele. «Ma tean ka, et saan loota The Alarmi laiendatud kogukonna jõule ja väele, kes hoolivad minust isiklikult, just nagu nad hoolivad sõnadest ja muusikast ning kõigest, mis meid selle ainulaadse liidu kaudu kokku toob... Ma saan ikka veel laulda, mängida kitarri ja kirjutada laule, ja ma olen tänulik kõigi lihtsate asjade eest elus, mis mind edasi viivad.»