NÄDALA RAAMAT ⟩ Peaministri nooruspõlv kirjade vormis

Andres Tarand viis Antarktika uurimisjaamas füsioloogilisi katseid läbi 1968–1970. Foto: Erakogu

Andres Tarandi uus raamat on järg varasematele: «Lahingumaastik: lapsena Teises maailmasõjas» (2022) ning «Ja ilma ja inimesi… Antarktikas pool sajandit tagasi» (2018).

Nüüdne erineb teistest selle poolest, et siin leidub rohkelt kirju, mida üliõpilane Tarand saatis aastail 1958–1962 Tartust Tallinna oma vanematele Leida ja Helmut Tarandile ning õele Kristi Tarandile. Need nagu asendaksid päevikut ning loovad usalduse ja autentsuse õhkkonna. Memuaare lugedes ikka kahtled, kas meenutaja mäletab ikka täpselt – ehk viskab ta mälu omakasupüüdlikke vimkasid? Tänu kirjadele neid ei teki. Iseasi, kas tudeng omastele just kõigest raporteeris.

Kirjades materialiseerub elu

Sissejuhatusest selgub, et abi, sedapuhku nähtamatut, on ka kalendrimärkmetest. Kena, et kõik see on alles hoitud, see võiks olla eeskujuks kõigile. Moodsal digiajastul, mil üksteisele saadetakse vaid emotikone ja paarirealisi sõnumeid, kipub epistolaarne žanr kaduma. Kuid just klassikalised kirjad toovad möödanikku vajunud juhtumid otsekui lava peale, materialiseerivad aja- ja eluloo.