KUNST JA POPP ⟩ Mall Nukke apokalüptiline tänapäev

Mall Nukke «Vaikelu nr. 3» (2005). Foto: Eero Vabamägi

Mall Nukket on nimetatud Eesti neopopi klassikuks. Enam-vähem kõik, mis nii Eesti kui ka lääne popisfääris ikonograafiliselt tähtis on tundunud, on tema teostest vist läbi käinud – on see siis Marilyn Monroe või «Õnne 13» Alma või Laine, rääkimata väiksematest meistritest.

Nukke «Vaikelu nr. 3» (2005) võtab meid vastu kohe PoCo esimeses saalis. Või kas otseselt võtab? Ta on varjunud pigem pimedasse nurka ja mingil määral tuleb teda otsida. Ta ei olegi nagu suhtluseks kohemaid avali.

Selleski mõttes oleks ta justkui mittepopilik, sest popp mingisuguses võrdlemisi levinud käsitluses on ikkagi ennast kohe kätte andev, ülevalgustatud ja müsteeriumita. Ta on ideaalis see, mis ta on, ja mitte midagi muud. Ta on nagu supermodell. Teda ei peaks isegi tõlgendama.