Grete Arro: Tehisaru on nagu suhkur. Kummagagi ei maksa liialdada

Hariduspsühholoog Grete Arro, kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja videomängude disainer Kaspar Tamsalu vestlusringis Foto: Roman-Sten Tõnissoo

Kunstifestivali «Ma ei saa aru» raames peetud loovuse- ja tehisaruteemalisel vestlusringil „Pliiats-paber või tehisaru? Ei saa aru!” arutlesid hariduspsühholoog Grete Arro, videomängude disainer Kaspar Tamsalu ja kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik tehisaru toodavate muutuste teemal seoses loovuse ja õppimisega. Ühiselt jõuti seisukohale, et AI-tehnoloogiaga tuleb ümber käia väga teadlikult ja ettevaatlikult, sest sellel on potentsiaal mõjuda inimvõimetele hävitavalt.

Grete Arro sõnul tulevad uued ideed sellest, kui inimene teab sügavuti erinevaid asju. «Loovus tekib siis, kui panna kokku erinevad asjad, mis näiliselt kokku ei käi. Seda saavad teha vaid inimesed, kelle teadmised on nende enda arus, mitte tehisarus,» selgitas Arro.

Vestluse moderaator Daniel Vaarik nõustus ning lisas, et loovuse üheks eelduseks on inimlikud vead. Samas tõi Vaarik esile AI võime inimestevaheliste võimete erisusi ühtlustada: «Tehisaru annab inimestele, kelle jaoks on seni eneseväljendus keeruline olnud, lihtsa tööriista selle muutmiseks. Seega annab ai neile inimestele võimaluse salvestada ja kogeda enda elu rikkamana. Samas lähtun oma ellu tehnoloogiat kaasates Goethe Fausti printsiibist, mis ütleb, et iga tehnoloogia annab ja võtab samapalju. Absoluutne tehnoloogia, mis annab kõike, ka võtab kõike. Siit edasi võib väga süngelt mõelda, et võib-olla ai võtabki kõik inimliku.»