Teatav toorus elus ja meie ümber on vajalik ja okei ning selle poole peaksime püüdlema

Vaata nostalgias tagasi. Liisa Saaremäel ja Keithy Kuuspu lavastuses «Millest on tehtud väikesed tüdrukud». Foto: Alana Proosa

Kaasaegsete etenduskunstide maailmas hästi orienteeruvale inimesele ei pea Liisa Saaremäeli ja Keithy Kuuspu nimesid tutvustama.

Traditsioonilisema teatri sõpradele on Saaremäel tuttav ka näiteks Eesti Draamateatri või Von Krahli teatri lavalt, nüüdistantsu huvilised on näinud Kuuspu sooloprojekte Sõltumatu Tantsu Laval.

«Millest on tehtud väikesed tüdrukud» on kahe naise teine ühine lavastus ning lisaks neile endile on laval veel teine naisduo, hüpnagoogilist poppi viljelev Vera Vice ehk Ave Vellesalu-Murd ja Helen Västrik. Nelja naise koostöös sünnib mitmekülgne etenduskunstiteos, kus liidetakse kehalisus, muusika, tehnoloogia, savi, video ja kujutav kunst.

Erinevates etenduse-eelsetes intervjuudes on autorid öelnud, et lavastuses uuritakse kriisi enne keskeakriisi. Just seetõttu on lavastuses palju tagasivaatamist lapsepõlve ja noorusesse (kuigi ega 30. eluaastate alguses naisi veel vanaks pidada ei saa) ning mingi nostalgilise vibe’iga atmosfäär ka tekib.