NÄDALA RAAMAT ⟩ Spioonikirjanik, kes pääses külma käest

Inglise kirjanik John le Carré (David John Moore Cornwell, 19. oktoober 1931 – 12. detsember 2020) on töötanud Suurbritannia välisministeeriumis, Briti saatkonnas Lääne-Saksamaal ning Briti välisluures MI-6, kuni NSV Liidu kasuks töötanud Briti topeltagent ta paljastas. Kirjutamisel kasutas ta prototüübina Briti luureametnikku kolonel David Smileyt. 1974. aasta fotol on kirjanik fotosessioonil Itaalias. Foto: Sven Simon/imago/Scanpix

Terroristid ja tipp-poliitikud, paadunud pätid ja võmmid, luurajad ja maailmapäästjad, näitlejad ja vabadusvõitlejad saavad kokku spioonikirjaniku John Le Carré mälestusteraamatus.

Le Carréd peetakse läbi aegade üheks paremaks, kui mitte kõige paremaks spiooniraamatute autoriks. Eesti keelde on tõlgitud lõviosa tema teostest, nii loomingu tippe kui ka madalpunkte. Viis aastat pärast kirjaniku surma siinsete lugejateni jõudnud «Tuvitunnel» on tema loomingus üpris erandlik teos.

Kolm komplekti

Ühendkuningriigi vastu- ja välisluures karjääri alustanud Le Carré loomingu võib jagada kolmeks ajajärguks, mille piirid langevad ühte poliitiliste murrangutega. Esimesse, külma sõjaga kattuvasse perioodi jäävad tema loomingu pärlid: «Spioon, kes pääses külma käest», Karla triloogia ning paraku seni veel eesti keeles ilmumata «Perfect Spy», ilmselt parimaid spiooniraamatuid, mis kunagi kirjutatud. Külma sõja lõpp tähendas teemade ja tegevuspaikade laienemist. Le Carré leidis ainet relvakaubandusest, röövellikest suurfirmadest, kelmidest, väikerahvaste vabadusvõitlusest ning viis lugejad külma sõja tandrilt eksootilisematesse paikadesse.