Kaks suurt: Ansip ja Kallas

2014. aasta oli Eesti poliitikas ja Reformierakonnas sündmusterohke. Lõppes Siim Kallase (peaminister 2002–2003) lähetus Euroopa Komisjoni volinikuks ja tema asemele lähetati Andrus Ansip (peaminister 2005–2014). Kallas oli valmis tema asemele peaministriks tulema, kuid loobus varsti – tema sõnul tema vastu algatatud klaperjahi tõttu. Erakond pani peaministriks Taavi Rõivase (peaminister 2014–2016). Sügisel paistis vastuolu juba selgelt välja. Foto: Tairo Lutter

Arvustuse pealkiri «Kaks suurt: Ansip ja Kallas» viitab muidugi Märt Raua 1953. aastal ilmunud teosele, mis räägib Tõnissonist ja Pätsist, nende ajastust ning nende suurest vastuolust.

Kui tutvustada Andrus Ansipi elulooraamatut, siis ei saa Ansipist kõnelda ilma Siim Kallaseta. Ja vastupidi. Kallasel ilmus paari aasta eest elulooraamat «Mina». Hea raamat, mille pealkirja kallal küll ilguti. Tegelikult võiks sama pealkirja panna kõigi endiste peaministrite raamatutele – nii Edgar Savisaare, Mart Laari kui ka nüüd ilmunud Ansipi omale.

Ülo Russaku ja Ansipi kahasse kirjutatud raamatu pealkiri on ilus, annab vihje justkui perekondlikule-koduloolisele sisule. Esimesed sada lehekülge pakuvadki puhtisiklikku ainest. Alates peatükist, mis räägib tööst kompartei Tartu rajoonikomitee tööstusosakonnas, lähevad teemad, võib julgelt öelda, et riiklikult üldhuvitavaks, enamasti põnevaks ja kohati üsna detailseks.