NÄDALA PLAAT ⟩ mariin k. end kaunite helide taha ei peida, ta on nende sees

mariin k. on kitarristi ja laulukirjutaja Mariin Kallikormi aastate jooksul sujuvalt täiskoosseisus bändiks sirgunud dreampop’i projekt. Foto: Mari-Liis Vähi

Kaunis muusika ilmub nagu salapärane udu. Pisut salamisi ja tasahilju, ja enne kui seda märkad, oledki juba selle sees. See ei nõua pingsat kuulamist ega viska end parajateks paladeks nämmutatuna kandikul ette. Ta imbub vaikselt kuulajasse, mitte ainult kõrvade kaudu, vaid suisa läbi nahapooride. Ja on ilus ning natuke salapärane.

mariin k. debüütalbum «rose skin» on täpselt selline. Stiilipuhas dreampop saab ka aastal 2025 mõjuda värskelt ja liigutavalt. Tõestatud. Õige dreampop ei raputa sind agressiivselt. Kus sellega. Ta lubab unustada ja unistada ning ei keela samal ajal midagi väga olulist meelde tuletamast. Vaimusilma ette kerkivad asjad, mis on juhtunud, ja needki, mis pole veel juhtunud. Nende vahel on vahe tegemine väga keeruline. See ei peegeldu sinus vastu, see on sinu siserefleksioon. Maailm on korraks täpselt nii mõnusalt hägune kui vaja. Ja selles muusikas on rahu. Kuigi, tõsi, ka rahutus. Meeldiv rahutus.

​mariin k. on kitarristi ja laulukirjutaja Mariin Kallikormi aastate jooksul sujuvalt täiskoosseisus bändiks sirgunud dreampop’i projekt. Lisaks Kallikormile kuuluvad ansamblisse kitarrist Paul Sild (Badass Yuki, Tallinn Daggers) ning ansamblitest Keskkool ja Buzhold tuttavad trummar Christofer Nõmm ja bassist Art Ainsoo. Plaadil on trummide taga Pia Frausi liige Rein Fuks. ​Kallikorm on alates 2019. aastast mänginud ka trip-hop’i legendi Tricky bändis ning kuulub Londoni shoegaze/dreampop’i punti Wyldest.

Kõlab mõjusalt, ja mitte ainult ei kõla, vaid ongi mõjus. Kõik lood on kirjutanud, salvestanud ja produtseerinud ta ise möödunud talvel Ida-Virumaal. «rose skin» on küps ja kaalukas debüütalbum, mis demonstreerib mariin k. väga tugevat potentsiaali Eesti – ja kindlasti mitte ainult Eesti – indie-muusikas. Albumi introspektiivne lähenemine ja unenäoline helimaailm pakuvad kuulajale lahkelt võimaluse süveneda emotsionaalselt laetud teemadesse. Kallikormi kogemus Tricky ja Wyldestiga annab albumile rahvusvahelise mõõtme, samas bändi teiste liikmete Eesti alternatiivbändides omandatud kogemus rikastab helipilti mitmel tasandil.

Iga õnnestunud dreampop-albumi südamesse on peidetud tore paradoks. Füüsiliste ja konkreetselt kontrollitavate vahenditega on loodud midagi, mis olemuselt on õhkõrn ja tajupõhine. Midagi sellist, mida saab rohkem tunda kui mõista. Mariin Kallikorm ei ürita oma vokaaliga püüda kultuurilis-sportlikke saavutusi. See kõlab nagu läbi loori, kuid on alati kohal. Võiks isegi öelda, et voogab ja areneb orgaaniliselt ning astub dialoogi kuulaja sisemonoloogiga. Ta ei peida end nende kaunite helide taha, ta ongi nende sees.

ALBUM

mariin k.

«rose skin»

Seksound

​5/5