/nginx/o/2025/05/23/16865596t1h76f1.jpg)
Kontsert, millega tähistati 19. mail Arvo Pärdi 90. sünnipäeva Praha Rudolfinumis, näitas eredalt tema muusika vapustavat jõudu ja sügavust. Eriprogramm, mis oli koostatud festivali «Praha kevad» jaoks, kõlas selle muusika kõige pädevama koosseisu esituses – Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja selle kunstilise juhi Tõnu Kaljuste juhatusel. Kaljuste on pikka aega pühendunud Pärdi loomingule ning salvestanud arvukalt tema teoseid, mille eest on teda tunnustatud ka Grammy auhinnaga.
Pärt on üks enim mängitud elavatest heliloojatest ning juba ammu kummutanud eksiarvamuse, et nüüdismuusika on arusaamatu ja keeruline.
Pärdi muusikat, millel on sügav vaimne mõõde, on üllatavalt kerge kuulata. Samas näitas kontsert ka seda, kui mitmekesine on tema looming, sageli kirjutatud tema isikupärases stiilis, mida nimetab tintinnabuli’ks.
Domineeris mõtisklev meelolu, kuid näiteks «Gloria»teosest «Berliini missa» ning väike kantaat «Dopo la vittoria» näitavad kui rõõmsameelne ja elav võib Pärdi muusika olla. «Magnificat» mõjus ülevana, «The Deer’s Cry» aga kohati väga pingestatult.
/nginx/o/2025/05/23/16865597t1h2931.jpg)
Pärt oskab teose viia ekstaatilisse kõrgpunkti, millele järgneb rahunemine – nagu näiteks teose «Kanon pokajanen» lõpuosas «Palve pärast kaanonit». See teos kuulus õhtu tipphetkede hulka, kui koori kõrval soleerisid tenor Danila Frantou ja bass Henry Tiisma, kes suutsid ideaalselt tabada teose meeleolu.
Teos «Which Was the Son of…», mille tekst pärineb Luuka evangeeliumi 3:23–38 salmidest – kus öeldakse, et Jeesus oli Joosepi poeg, kes oli Eli poeg, ning suguvõsa ulatub kuni Aadamani –, näitas kui meisterlikult oskab Pärt teksti muusikasse kirjutada. Ta vaheldas mees- ja naishääli, suuremaid ja väiksemaid koorikoosseise ning kasutas hüüde ja vastuse vormi, luues nii dünaamilise ja sisendusjõulise muusikalise struktuuri.
Õhtu oli eriline ka dramaturgiliselt, kuna teosed oreli saatel (organist Kadri Toomoja), vaheldusid a cappella lugudega. Üks õhtu mõjusamaid teoseid «Berliini missa» oli põimitud teiste teostega, kuid kontsert mõjus siiski terviklikult – Pärdi muusika võib küll olla mitmetahuline, kuid sellel on ühine algtuum. Kontserdi lõpetas «Meie Isa palve» seades koorile ja klaverile. Lõpuaplausi ajal tõus publik püsti ja koor esitas lisaloo.
Pärdi muusikat teatakse Tšehhis hästi, seda on esitanud mainekad koosseisud nagu The Hilliard Ensemble ja Gidon Kremeri Kremerata Baltica. Kuid Eesti Filharmoonia Kammerkoor kinnitas oma teisel kontserdil Prahas veelkord oma erakordset kvaliteeti ja tundlikkust Pärdi muusika ning õhtu dramaturgia osas, mis näitas erakordselt laia spektrit helilooja loomingust.