Balletihooaeg on lõppemas ning tantsukriitik Heili Einasto kirjutab sel puhul Estonia esibaleriinist Anna Robertast. Mais ja juunis on teda veel võimalik laval näha. Lugege ja otsustage, kas tõttate piletit ostma!
Anna Roberta kommenteerib: «No tegelikult ei olnud see roll üldse mulle loodud, mina olin kolmandas koosseisus, saali taga nurgas. Aga kuidagi läks nii, et teised kaks kadusid eest ära ja mina jäin – ja tegin esietendust.» Roll sai omaks ja ilmselt paljudele on Marina Kesleri balletis Anna Roberta oma nimekaimu tantsides selle lavastuse «tõeline Anna», lummav oma salapära, mõistatuslikkuse, eatu noorusega. Ja uhkusega, mis ta rongi ette hüppama sunnib – sest pilgatu ja põlatuna ta elada ei suuda. Selles tema elu viimases teos väljendub trotslik väljakutse sellele ühiskonnale, mis paneb pahaks tema kui naise avalikku ekskurssi oma erootilise külje avastamisse ja väljaelamisse.
/nginx/o/2016/12/22/6198233t1h5690.jpg)