:format(webp)/nginx/o/2025/05/29/16876709t1hefd6.jpg)
Vladimir Pool on avaldanud juba neljanda eestikeelse raamatu, varem on temalt ilmunud «Johan Laidoner: hävitatud elu» (2022), «Konstantin Päts. Vang nr 12» (2020) ning «Minu elu ja teenistus KGBs» (2019). Teoste käsikirjad on valminud vene keeles ja vene keeles ka ilmunud. Nii et viljakas kirjamees, isegi väga.
Ma olen nendega tutvunud, neid arvustanudki ning võin kinnitada, et üht-teist annab neist noppida. Olen olnud püsti hädas Pooli loomingu žanreerimisega. Teadus ei ole see kindlasti, olgugi et allikaviiteid mitmete arhiivide säilikutele leidub parasjagu.
Ent need on kõrvuti passustega, näiteks nagu «Ma teenisin Eesti KGBs palju aastaid ega kuulnud kordagi, mille eest vabariigi MGB juht kindralmajor Boris Kumm ministrikohalt maha võeti. [...] Kummi küsimust ümbritseb mingi saladus. Isegi ÜK(b)P instruktor M. A. Turkin, kes kureeris Eestit, ei olnud sündmustega kursis [...]» (lk 95).