:format(webp)/nginx/o/2025/05/29/16877593t1hfb66.jpg)
Island on vägev muusikamaa. Björk, Sigur Rós, GusGus jne. Kui toksida Wikipediasse «Reykjavík», saab teada, et lisaks neile on sellest linnast pärit ka kunstnik ja muusik Ragnar Kjartansson. Kuna The Guardian valis tema videoinstallatsiooni «The Visitors» ka 21. sajandi parimaks kunstiteoseks, võib teda nimetada isegi kaasaegse kunsti superstaariks.
Kumus on võimalik suures saalis ja projektiruumides näha tema teoseid. Uuemat ja vanemat. Suuri videoteoseid, mis on ühtlasi heliteosed, aga ka spetsiaalselt Kumu tarbeks valminud maalisarja «Argipäevad Arkaadias». Saab näha pompoossete fassaadide murenemist argiabsurdis, erinevuste tasalülitumist kordustes. Näituse nimeks «Poiss ja lind ja põõsas ja tüdruk».
Kohtun Kjartanssoniga olukorras, kus tal on juba kohvitass ees ja tühjakski joodud. Osutan äsja hangitud faktile, et islandlased pidid olema maailma kolmandad kohvijoojad per nägu. Soomlased on esimesed. Kjartansson ütleb, et tema mänedžer ei saa enne voodistki püsti, kui kaks tassi on hinge all.
Kjartansson osutub üheks kõige meeldivamaks inimeseks, keda olen intervjueerinud. Samas, kui ta ütleb, et pole kunstis eriti ambitsioonikas, siis minu meelest siiski on.
Avastasin eile lisaks kohvijoomisele Islandi kohta veel ühe huvitava fakti – Eesti ja Island iseseisvusid samal aastal, Eesti isegi kuid varem.
Aa, huvitav. Me iseseisvumine jääb rohkem isegi sinna 1944. aasta poole, siis sai meist vabariik, aga 1918 sai meist iseseisev Islandi Kuningriik, millel oli Taani kuningas. Tõsi on see, et me rohkem tähistame seda 1944. aastat, aga tegelikult saime sõltumatuks 1918.
Aga iseseisvuspäev on teil 1944 põhjal?
Mõlemad on riigipühad, 1. detsember 1918. aasta sündmuste eest ja 17. juuni 1944. aasta eest. 1944 lõime siis nabanööri täiesti katki. Kui vaeseid taanlasi vallutasid natsid, siis me ütlesime, et ok, nüüd me lahkume.
Suhteliselt halb käitumine tõepoolest. Gröönimaa on veel Taani all, varsti võib-olla enam pole. Äkki USA himustab varsti ka Islandit.