:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7382039t1hd706.jpg)
/nginx/o/2025/05/05/16822843t1hfc44.jpg)
Pärnus Endla Teatris on jaanipäevani avatud Maret Suurmets Kuura ja Helle Lõhmuse näitus «Sulle ainult tundub nii» ehk «asjad, mida tahaks öelda, aga mitte avalikult», mis täiendab idee autor Maret Kuura. Sest öeldud on, et kurta ei ole ilus, olgu tervisemure ja sissetuleku kaotuse hirm nii suured kui tahes.
Pilt vaesest kunstnikust on lausa meem. Nagu maalikunstnik Magnus Kull näidendis «Tabamata ime» kostis, kui tema käbarate käigu järele päriti: «Seda wõin sulle ainult nelja kõrwa kuuldes öelda. Kuue sabad on mul tagant kokku õmmeldud, muidu paistaks sealt suur walgus wälja!» Mida naljakat Eduard Vildel nüüd oleks öelda? Pigem kirjutaks ta jälle draama, ehk taas Magnus Kulli tsiteerides: «Meie kunst elab ju, aga ainult kõnes ja kirjas. S e a l elab ta prisket elu!»
/nginx/o/2025/05/06/16823736t1hbc8a.jpg)
Kuura ja Lõhmuse vaheline vaikiv dialoog
Maret Kuura esimene pilt, mis sellel teemal valmis, on «Räägi mulle seda sosinal». Abstraktne objekt meenutab puntras närvisüsteemi. Mure ärasosistamine aitas, järgmised puntrad sarnanevad üha enam puudele või ojadele, kuni kunstnik jõuab äratuntava voolava veeni, mis pilti pöörates meenutab ka kasvava puu koort. Nii või teisiti, kumbki on kõigest pind, mis ei anna aimu veealusest maailmast ega puidu süüst. Ja lõpuks rõõmsates kevadistes värvides «Rohulible võitlus», mida kunstnik peab optimistlikuks. Heinaniidul oleks ehk võimalus, aga ühel liblel?
/nginx/o/2025/05/05/16822847t1hb367.jpg)
Helle Lõhmus ei mäletagi, mis tema algne idee oli, vaid ta võttis koha Maret Kuura kiiluvees. Tal on nüüd aega palju maalida, sest Eestist äraolekul paigaldasid head naabrid lakke lärmaka agregaadi, mis hoiab öösiti ärkvel. Tööintervjuud hoidsid vormi trimmis ja tähtajalised tööd pinget. Kui raskused ei tapa, sünnivad tundlikud pildid. «Kivikuningas» on peidetud hõljuvatesse vetikatesse, nagu ka «Merekivikesed». «Tiigi» õitsva vee pinnal sillerdab valgus ja vohavad lilled, aga pinna alla pilk ei pääse. «Aed» on umbe kasvanud, seal ajab loodus oma asja, mis on samuti silme eest varjatud. Et tegelikkuse eest põgeneda, annab võsaräga tõhusamat varju kui rohulible.
/nginx/o/2025/05/05/16822852t1h0f47.jpg)
Kas galerii on koht või kogemus?
Kunstielamust pakuvad Pärnu näitused terveks päevaks. Lisaks Sammassaalile töötab Endlas Küünigalerii. Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja organiseerib Pärnu kunstielu, neil oma galerii ka vanas raekojas. Pärnu Uue Kunsti Muuseum mitte ainult ei näita kunsti, vaid ka kogub. Näitusepindu on teisigi: Avangard Galerii, Pärnu Muuseum, Pärnu Keskraamatukogu galerii, Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Rääma linnaosa kultuuri- ja kogukonnakeskus Nooruse Maja, Pärnu Haigla kohvik, hotell Victoria Café Grand ja Piilurgalerii. Viimase galerist ei piilu aknast publikut, vaid publik näeb kunsti, kui aknasse vaatab. Kuid kunstielu telgitagustesse piiludes on nähtavus kehvem, paljud asjad «ainult tunduvad sulle nii».
/nginx/o/2020/06/06/13138632t1h7a02.jpg)
Tuntud on erastamisskandaal, mis puhkes UKMi ümber. 1992. aastal lõid rida tuntud kultuuritegelasi koos Mark Soosaarega aktsiaseltsi Chaplin, sest Charlie Chaplin oli mitmekülgne kultuuritegelane. Rahvasuus nimetatakse ettevõtmist siiamaani Chaplini keskuseks. Rahastati end muuhulgas Chaplini dollarite müügist kroonikursiga 1:1. See oli dollar nagu dollar ikka, ainult Ameerika presidendi asemel oli Chaplini pilt.
Kunsti kodu või kinnisvara? Esplanaadi kümne erastamise kroonika
1998. aastal loodi SA Uue Kunsti Muuseum ja Chaplini Kunstikeskus reorganiseeriti UKMiks, et jätkata sihipärast kunstikogu täiendamist.
2005 tuli võimule uus linnapea. Juba 2006, põhjendusega, et maja maha müües saab linn sellest tunduvalt suuremat kasu, erastas Pärnu linn hoone Esplanaadi 10, milles UKM tegutses, enampakkumise teel müügihinnaga 35 miljoni krooni.
/nginx/o/2013/09/05/2053101t1h7d1f.jpg)
Erastamise puhul ei mainita veel ühte võimalust, kuidas riik saaks sama rahasumma tekitada. Konkreetsel juhul oli tegemist hoonega, mis majanduslikku kahju ei tekitanud, haldaja oskas isegi kulusid vähendada ülemiste korruste ruume välja rentides. Samas, ühiskondlik tulu oli vaieldamatu, kuna meie põhiseadus ütleb, et Eesti kultuuri tuleb hoida ja arendada, millega UKM ka tegeles. Nüüd riigil enam seda hoonet ei ole, selle asemel tekkis 35 miljonit krooni, mis nüüdseks on kulutatud. Kui see raha oli riigile, või Pärnu linnale, hädavajalik, siis oleks saanud käituda ka nii, et Riigikogu võtnuks vastu lisaeelarve ja lihtsalt trükkinuks 35 miljonit eurot, ning maja oleks endiselt jäänud riigi kätte, lisakahju tekitamata ja ühiskondlikult kasulikku tegevust jätkates.
Refleksoorne reaktsioon sellisele arutelule on: «aga nii tekib inflatsioon». Vikipeedia ütleb: «Raha trükkimine on peamine põhjus, miks maailmas toimub inflatsioon. Mida rohkem raha on maailmas, seda väiksem on selle väärtus.»
Mis määrab raha väärtuse? Et veebist mõistlikku vastust saada, tuleb ette teada, mida otsida, näiteks: the value of currency is determined by the principle of demand and supply peer reviewed. Ehk, raha väärtuse määrab nõudmise ja pakkumise suhe ehk kogu ringluses oleva rahamassi ja kõikide saadaval olevate kaupade ja teenuste suhe.
Missugust konkreetset kasu või kokkuhoidu sai Pärnu linn 35 miljoni krooni eest, mida erastamisega lubati? Pärnu linnast ei osatud vastata, öeldi, et seda tuleb arhiivist uurida. Oletame, et see oli tänavate asfalteerimine. Sellisel juhul oleks tee-ehituse eelarve kulutatud tänavate asfalteerimistöödele, millega kogu rahamassi ja kõikide saadavalolevate kaupade ja teenuste suhe jäänuks endiseks. Kui ei ole raha väärtuse kõikumist, ei ole ka inflatsiooni.
Raha, mida trükiti või lihtsalt kaotati
Vikipeedia jutt inflatsiooni kohta ei ole õige. Mitte raha trükkimine ei tekita inflatsiooni, vaid raha osakaalu suurenemine kaupade ja teenuste arvelt. Näiteks, ajaloos tuntud hüperinflatsiooni juhtumid ei tekkinud mitte raha trükkimisest, vaid tootmisest ja seetõttu kaupade kadumisest. Viimane tõi endaga kaasa hinnatõusu, millega sammu pidamiseks oli riik sunnitud raha juurde trükkima, mitte selleks, et tekitada inflatsiooni.
Eravõlgadesse ajamine on üldine skeem, mille suitsukatteks puhutakse üles isiklikud intriigid. Kui eraisik elab või töötab linna- või riigimaal, siis erastamishuvide fookusesse sattudes ei vali investor vahendeid, et eraisikust lahti saada. Erastamine on nn neoliberaalse ehk neokonservatiivse majandusparadigma nurgakivi ja neoliberaalid, nagu öeldakse, tagasikäiku ei tunne.
UKM uues kodus: vana pank, uus sisu
Oli mis oli, UKM valis omale uueks koduks Ühispangast tühjaks jäänud hoone aadressil Rüütli 40a. Pakutud munitsipaalpinnad ahvatlesid vähem, kuid linn aitab see-eest kommunaalkulusid katta. Läbisaamine maja eraomanikega on hea, kellele näitusesaal kavandatava restorani kohal sobib, sest toob juurde külastajaid.
Et UKMi tegevusest täit pilti saada, võib veebiotsingusse mona.ee ehk the Museum of New Art trükkida. Mona... Mona... Mona Lisa! Kui UKM juba korraldab näitusi «Mees ja naine», miks ei võiks siis uusi dollareid trükkida, paarilisteks Chaplini dollaritele, mille keskel Mona Lisa naeratab (või ei naerata)? Idee ei olegi uus, Mona Lisa dollareid saab eBayst osta. Mis siis ikka, ilma võib teha ka sellega, et Endlas, Pärnus, Eravabariigis taas kord Eesti Vabariik välja kuulutada. Isegi uut manifesti ei pea kirjutama, kokkuhoid missugune.