:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
Lummavat loodust ja kõneka ajalooga paika väärindab moodsaim arhitektuur.
Neljapäeval avati Jõelähtme golfikülas Eesti esimene elamumess, mida võiks nimetada ka esimeseks CO₂ neutraalseks külaks, kuhu esialgse plaani järgi pidi tulema 15 eramut, millest praegu on kümme valmis ja külastajaile avatud. Neis majades on rakendatud tänapäevaseid tehnoloogiaid, nutikaid lahendusi, mis tagavad nii keskkonnasäästliku kui ka mugava elamisviisi.
Elamumess on avatud sel nädalal pühapäevani ja järgmisel nädalal kolmapäevast pühapäevani ehk 11. juunist kuni 15. juunini kell 10–18.
Elamumessi algataja, ehitusettevõtja Mait Schmidt on selle paigaga seotud olnud juba aastakümneid.
/nginx/o/2025/06/05/16896039t1h8b71.jpg)
«Selle projekti eellugu algas aastal 1988, kui soomlased tahtsid Eestisse ehitada esimest golfiväljakut ja otsisid Tallinna ümbruses sobivat 100 ha maatükki. Viimaks nad leidsid toona Tallinna Linnuvabrikule kuuluva pangast mereni ulatuva võssa kasvanud soise ala, mida keegi ei kasutanud. Olin siis Eesti Ehituse tehniline direktor ja põhjanaabrid tellisid meilt ehitustööd. Paraku sattusid nad makseraskustesse ja projekt pandi riiulisse. Viimaks õnnestus Eesti Ehitusel see ära osta. Siis avastasime, milline loodus siin on! Jõgi, meri ja reljeef ehk 40-meetriline kõrguste vahe, ürgsed tammed, võimas kõrghaljastus. Võsa ehitusmaaks raadates ilmusid välja ka vanade kiviaedade katked – järelikult karjatati siin kunagi loomi,» tutvustab Schmidt, kes on golfiküla arendanud oma paarkümmend aastat.
Tema meenutusel algas elamumessisaaga Jõelähtmes aastal 2010, kui Eestimaa Rohelised olid valitsuses ja Marek Strandberg tuli selle ettepanekuga, aga plaan jäi siis soiku. Vahepeal on katsetanud ka teised Pärnus ja Rapla kandis Veskimöldres elamumessi korraldada, kuid neistki pole midagi välja tulnud.
/nginx/o/2025/06/05/16896164t1heb37.jpg)
Golfiala arendamisega alustati Mait Schmidti eestvedamisel 2002. aastal. Mõned aastad hiljem valmis Jõelähtme golfiklubi hoone. See Andres Siimu projekteeritud rehielamut meenutav unikaalne ehitis on oluline maamärk golfimängijaile, sest siit algab 2005. aastal valminud väga menukas golfirada. Ühtlasi võib seda ehitist pidada ka kui elamumessile suunanäitajat.
Koos Andres Siimuga hakkas golfiküla detailplaneeringu põhipunkte välja töötama Emil Urbel, kelle sõnul panid nad kohe paika, et elamute fassaadid tulevad puidust, kruntide vahele ei paigaldata piirdeaedu ning haljastuses tuleb säilitada võimalikult palju puid-põõsaid, mis eraldavadki looduslikult/loomulikult elamisi.
Golfiküla tänavanimed Helme, Kivikirve, Tuleraua jpt kinnitas muinsuskaitse.
«Iga sealse loodusesse sobituva tänava majad ja miljöö on selle kavandanud arhitekti nägu,» nendib Emil Urbel, kes elamumessi peaarhitektina vastutab, kuidas erinevate autorite projekteeritud majad omavahel ja ka golfiküla teiste piirkondadega kokku sobivad. Elamumessile ehitati arhitektide Tomomi Hayashi, Kristo Põlluaasa, Ott Kadariku, Mihkel Tüüri, Gert Sarve, Priit Ranniku, Sigrid Nõmmiku, Tiit Silla ja Annika Valkna kavandatud eramuid.
/nginx/o/2025/06/05/16896086t1ha71a.jpg)
«Kivikirve ja Odaotsa tänavad ehk messiala on kui hästi komponeeritud lillepeenar,» nendib Mait Schmidt rahuloluga. Tema hinnangul on kõik messimajad isemoodi huvitavad, väljendades ühtaegu tänapäevaste Eesti tipparhitektide loomingut ja moodustades ühtse terviku.
Ta tuletab meelde oma ehitajakarjääri algust nõukogude ajal, mil kõik majad olid hallid. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist hakkasid kõik tahtma musta värvi fassaadiga eramuid, aga elamumessi üks erilisemaid on Kristo Põlluaasa projekteeritud «Valge maja».
«Ma arvan, et siit saab alguse uus trend!» on Mait Schmidt veendunud. «See liimpuit-elementmaja, mille fassaadis on kasutatud nii termomändi kui ka heledat tsementkiudplaati, on lihtsalt ilus. Rebecca Pütsepa kavandatud maastikukujundus vihjab, et selles elavad golfisõbrad.»
/nginx/o/2025/06/05/16896015t1hf63c.jpg)
Elamumessi peakorraldaja viitab Odaotsa tänava lõpuosale, kuhu peagi valmivad silmapaistva arhitektuuriga eramud, mis paraku praegu ootavad ehitamist. Külastajad saavad aimu büroo Kadarik Tüür Arhitektid ehitatavast eramust nende gabariitidele paigutatud fotode järgi, milline see tulevikus hakkab välja nägema. Sama lugu on Kristo Põlluaasa projekteeritud eramuga «Viiv», mille keskmes on puidu ja insenerilahenduste oskuslik ühendamine. Pidevalt muutuvatele trendidele eelistab hoone arhitekt ajatut, ajaproovile vastu pidavat vormikeelt ja materjalivalikut.
Tänava lõpus, elamus nimega Happy Home on messi ajal kunstigalerii. Teadupärast õilistavad iga ruumi unikaalsed taiesed ja loodetavasti õhutavad need teosed külastajaidki oma koju kunsti soetama.
Odaotsa tee metsatukka järgmisel aastal valmivas Gert Sarev projekteeritud eramus nimega Huba Haus / Lumm kohtuvad rohelus ja moodne arhitektuur. Ruumikas maja on stiilne, valgusküllane ja maaliliste vaadetega golfiväljakule.
/nginx/o/2025/06/05/16896061t1hc849.jpg)
Messi teises otsas ehk Kivikirve tee alguses paiknevad Lasita Akna nutikatest lahedustest tulvil Annika Valkna projekteeritud eramu, mille hüüdnimi on Jõelähtme juveel ja Tomomi Hayashi teos «Oaasi maja». Viimati nimetatu idee sündis ehitusfirma Nostra OÜ omaniku Urmo Kaasiku sõnul koostöös arhitektiga. «Kolmetoalise, 152 m² maja keskosas on kõrged laed ja aatrium, mille kaudu tuleb loodus tuppa igal aastaajal. Nimelt kasvab aatriumis tömbiokkaline ebaküpress,» osutab Kaasik. «Soojustagastusega ventilatsioon, niiskustagastus, maaküte ja jahutus on tänapäeva standardid, aga meie eesmärk oli teha need lahendused ajaks kestvaks ja hooldussõbralikuks.»
/nginx/o/2025/06/05/16896085t1h78d1.jpg)
Arhitekt Annika Valkna projekteeritud «Jõelähtme juveelgi» seob loodusläheduse luksusega, milles iga detail on läbimõeldud ja vajadusel nutilahendusega varustatud. Hoone unikaalsust rõhutab Lasita avatäidete ja päikesevarjesüsteemide peensusteni läbimõeldud tervik. Ainulaadse lahendusena on kõik avatäited varustatud õuepoole jäävate, täielikult integreeritud päikesekaitsesüsteemidega, mis võimaldavad reguleerida maja pimedaks ja privaatseks. Soovi korral jätavad ka võimaluse kogeda täit päikesevalgust.
Mait Schmidt sõnab, et on viimastel kümnenditel majade ehitamise tehnoloogia tohutult arenenud ja ehituskvaliteet on Eestiski tublisti paranenud. Vaadake, kuidas Lasita Maja nurgaaknad on viimistletud!
/nginx/o/2025/06/05/16896090t1hdfc1.jpg)
Igas messikodus saavad külastajad näha ja kogeda tänapäevaseid ehituslikke ja sisearhitektuurilisi võtteid. Korraldajate eesmärgiks on avardada tulevastele kodu soetajate-ehitajate silmaringi, milline võiks olla tänapäevane kodu, mis vastab tehnoloogilistele ja energiatõhususe standarditele. Messikodud pakatavad inspireerivatest sisekujunduslahendustest, mida tasub järgida.