AJASTUROMAAN ⟩ Kuidas vaikimise ja türannia ajal ellu jääda

Piret Raud mullusel emakeelepäeval, kui talle anti üle kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia lasteraamatu «Järve kiri» eest. Foto: Mihkel Maripuu

Üks eelmise aasta paeluvamaid romaane räägib loo noorukesest Lill Aruveest – raamatu alguses oma kujunemisajale tagasi vaatavast oftalmoloogist, kes annab uduselt nägevatele patsientidele tagasi värvid, kirkuse ja äratab nad varjude udu iseenesestmõistetavusest.

Tegu on sümbolitest tiine looga, mis on täis sürrealistlikke seiku ja justkui pintsliga tõmmatud kirjeldusi, mis kokku moodustavad väga tugeva terviku. Piret Raua tekstide suure austajana võin kohe öelda, et Raud tundub oma neljanda romaaniga leidvat romaanikeele täiuse, sarnaselt tema noorsoole suunatud teoste ja lühiproosaga.

«Keedetud hirvede aeg» on ühe Maja ja selle elanike lugu sellest, kuidas vaikimise ja türannia ajastul ellu jääda. See on hea lugemine tasakaalustamaks okupatsiooniaega väga realistlikult kujutavaid teoseid, mis eesmärgipäraselt rusuvad. Raua lugu Lillest, tema emast ja isast läheneb kõigele selle sümbolite ja sisemaastike kaudu. Lugu jutustatakse majaelanike silmade läbi, kes kõik üritavad muutustega kohaneda.