REPORTAAŽ ⟩ Teater, kuhu pääseb vaid paadiga

Publik paatidega järvel nautimas näitlejate mängu kaldal - Karula Teater teeb elamusetendusega «Lell» midagi üsna unikaalset. Foto: Kristjan Teedema

Veel kunagi varem pole suveteatrit tehtud nii, et publik viiakse paatidega järvele, nii sünnib Ähijärvel, kus vastne Karula teater oma esimese lavastusega välja tuli.

Vähemalt keegi ei mäleta, et oleks paatides istuvale publikule kaldalt mängitud. Selle nädala neljapäeval kell pool kuus õhtul koguneb Karula teatritrupp koosolekule, lavastaja Agu Trolla ja etenduse juht Kaili Preismann, kollased kummikud jalas, jagasid viimaseid juhtnööre. Tegelasi on palju ja veel paadimehed, rätid kaelas, kokku üle 30 inimese.

Keegi pole palgal, kõik teevad omast ajast, kõiki kokku saada ülikeeruline. Kolm paadimeest on esimest korda, neid juhendab lavastaja veel eraldi. Meeste nägudel on pärast seda äraseletatud ilme. Nad teavad midagi, mida peaaegu mitte keegi teine maailmas ei tea – kuidas sünnib teatriime.

«Mul on uued aerud, mina enam viimaseks ei jää, vaid panen kõigist mööda,» hüüab Mihkel Nummert.

Vanad aerud olid nagu pulgad, ütleb ta pärast. Tema töö oli paadid kokku ajada. Aerupaate on üle paarikümne, Ähijärvel polegi nii palju, suur osa kaugemalt toodud. Etenduse kolm pilti on järve vastaskaldal, kuhu tuleb publik viia ja tagasi tuua.