:format(webp)/nginx/o/2024/02/06/15871164t1h9bca.jpg)
/nginx/o/2025/06/07/16901932t1h4de4.jpg)
- Balti keti loominguline vaade ühendab fotograafia ja rahvusliku identiteedi.
- New Yorgis avatud Balti tee näitus tähistab vabaduse sümbolit.
- Photoville'i festival ühendab Balti ketti fotokunsti ja ajalooga.
New Yorgis Manhattanil ja Brooklynis toimuva Photoville’i festivali raames on alates tänasest, 7. juunist erakordne võimalus nautida dokumentaalfotode näitust Balti ketist – Eesti riikluse lähiajaloo pöördelisest teemast.
Ameerika Ühendriikides ja maailmas suureneva tähendusväljaga iga-aastane New Yorgis toimuv Photoville on edumeelne foto- ja kunstifestival. 2011. aastal Laura Roumanose, Sam Barzilay ja Dave Shelley asutatud organisatsioon on rajatud kultuurilise, rassilise ning soolise võrdõiguslikkuse ja kogukondade kaasamise põhimõtetele, millest lähtuvalt edendatakse ka haridus- ning näitusprogramme.
Festivali kobarväljapanekutel osalevad kunstnikud esindavad riike ning kogukondi üle maailma. Fokusseerutakse ühiskondlikult olulistele teravatele teemadele. Üritusel oli 2024. aastal 87 näitust, osales 200 kunstnikku ja ligi miljon külastajat. Festivali arvukate mainekate partnerite hulgas on Brooklyn Bridge Park, Leica Camera, PhotoWings ning muidugi New Yorgi linn. Nüüdsest kuulub Photoville’i kunstiga tegelevate organisatsioonide partnerkonda ka Tallinna Okapi galerii.
Eesti, Läti ja Leedu tipp-fotograafid, Georgia-Eesti kuraator ning Balti kett
Okapi galerist Temuri Khvingia (s 1978) kureeris Eesti, Läti ja Leedu tipp-fotograafide New Yorgi väljapaneku «Balti kett – meie vaikne vastupanu» – ingliskeelse originaalpealkirjaga «The Baltic way – soft resistance». «The Baltic way – soft resistance»tugineb aasta tagasi korraldatud juubeliprojektile «Balti kett 35», mida esitleti Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus fotosündmuse «On the Edge Fest» raames. Kuraator Temuri Khvingia on 2022. aastast Tallinnas toimuva geopoliitilistele ja keskkondlikele teemadele pühenduva fotofestivali “On The Edge Fest” asutaja. Märgilist Balti keti dokumentaalfotokooslust eskponeerisid nii Okapi galerii kui ka Vabamu.
/nginx/o/2025/06/07/16901978t1h87f0.jpg)
Balti kett kui vabaduse sümbol fotodel, filmides ja mälus
Balti kett oli siinses geopoliitilises olu- ja piirkonnas vaieldamatult üks pöördelisemaid sündmusi. Manifestil osalenud inimeste meeletu ühistahe ja soov pääseda okupatsiooni võimu alt on andnud Balti ketile kolme riigi vabanemise sümboli staatuse. Inimketist kui vägivallatust ettevõtmisest demokraatia veretuks võidulepääsuks on kirjutatud arvukalt populaarteaduslikke raamatuid ja politoloogilisi süvaanalüüse, peetud konverentse ja valminud rohkesti filme nii Leedus Lätis, Eestis kui ka mujal maailmas.
Unikaalse inimühenduse toimumise ajal, 1989. aastal, linastus Eestis Peeter Simmil «Balti tee», 2009 ekraniseerus Mati Talviku «Balti loorberid» ja alles hiljuti 2019 jõudis publikuni Kaidor Kahari ning Priit Rajalo «Ärgake Baltimaad». Balti kett ehk Balti tee on linateose selgrooks ka pikemates dokumentaalides ja isegi mängufilmedes.
Mäletan, kuidas hea kolleeg – Ameerika visuaalse kommunikatsiooni antropoloogia koolkonna rajaja – Jay Ruby tõstis liigutava lugupidamise ning vaimustusega esile Ameerika Ühendriikides levitatud James ja Maureen Castle Tusty menukit «The Singing revolution» (2006), kus Balti ketil ning laulupeo traditsioonil on kanda keskne roll. Muidugi on Balti ketti kujutatud markidel, juubelimüntidel ja arvukatel meenetel. Sündmusele on pühendatud mälestusmärke piiripunktides, linnades ning väiksemates asundustes. Erakordse ajaloomomentumi aastapäevadel on manifesti taaslavastatud, rahumeelsele deklaratsioonile on pühendatud ratta- ja jooksuvõistlusi jpm.
New Yorgi Vabadusammas ning Balti kett
Ometi on seekordsel fotonäitusel New Yorgis täita unikaalne ülesanne. Siin asetub Eesti, Läti ja Leedu suveräänsuse manifestatsioon New Yorgi Vabadussamba sümboolsesse visuaalsesse ja vaimsesse haardesse, avades demokraatia ning sõltumatuse olemuse sügavuti Ühendriikide mineviku kaudu. Meenutagem siinkohal, et NYC-i Vabadussammas oli uusaegse Euroopa esimese demokraatliku riigi Prantsusmaa kingitus Ameerikale 1886. aastal.
/nginx/o/2025/06/07/16901990t1hf676.jpg)
Modernses ajaloos kujunesid Ameerika Ühendriigid demokraatia sümboliks ja eeskujuks kogu maailmas. Ameeriklasi ning eestlasi on vabaduse mõistmisel sidunud tõsiasi, et sõltumatuse iha hoidnud legendaarse raadiojaama «Ameerika hääle» üks kolmest 1951. aastast ka eestikeelseid saateid edastanud stuudiost asus just New Yorgis.
Vabadusihalus on universaalne, seda mõistavad nii eestlased kui ka ameeriklased, nii leedukad kui lätlased. Balti ketti kui tähendustest laetud sümbolit on võrreldud hiljuti Ukrainas (1990), Bangladeshis (2004) ja Georgias (2024) toimunud sarnaste rahumeelsete manifestatsioonidega (Georgia sündmusele on näitusel otseseid viiteid).
Teema muudab veelgi üldmõistetavamaks Ameerika Ühendriikides 1986. aastal toimunud manifestatsioon Hands Across America. Niisugusi kultuuri ja poliitikat magnetisseerivaid ettevõtmisi tuleb kokkuvõttes kõrgelt hinnata pehme diplomaatia ilminguna ning üksteise identiteedi mõistmiseks vajalike aluste loomisena. Näituse «The Baltic way – soft resistance» mõju maailmalinnas New Yorgis on praeguses geopoliitilises olukorras raske üle hinnata. Unikaalne koht linnaruumis, õige formaat ja dokumentaalfotode selge sõnum teevad väljapanekust ideaalse vastastikkust mõistmist avardava suhtlusviisi Ameerika publikuga.
Teema ja variatsioonid
Niisiis – meenutagem, et Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus Balti riikide ebaseadusliku okupeerimise vastu. Balti kett toimus 23. augustil 1989 algusega kell 19.00, mil enam kui kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust vabaduspüüdlustes. Näitusprojektile on panuse andnud fotograafid ja kunstnikud Aivars Liepiņš (LV, s 1953), Jaan Künnap (EE, s 1948), Peeter Langovits (EE, s 1948), Vytautas Daraškevičius (LT, s 1946), Romualdas Požerskis (LT, s 1951), Mati Hiis (EE, s1946) jt. Eksponeeritakse ka põnevaid autori kindlaksmääramist ootavaid fotosid mitme muuseumi kogudest.
Autorid ja stiilid
Fotograafid jäädvustasid Balti ketis osalevaid poliitikuid ja üksmeelset rahvast linnades (Riia, Vilnius,Tallinn, Türi, Viljandi jm), samuti maakohtades ja väiksemates asundustes. On pildistatud inimestest kihavaid linnatänavaid, maanteid ning käänulisi külavaheteid looklemas nii tasandikel kui ka kuppelmaastikel. Keskkondlikel põhjustel ongi pildid üsna erinevad, olgu, et need kujutavad üht ja sama meeleavaldust. Muidugi on vabadusmanifestatsiooni puhul esmaoluline palendatav unikaalne ajalugu muutev sündmus, ent näitusele valitud autorite juures on pilkupüüdvad ka pildistajate stiilid.
/nginx/o/2025/06/07/16901991t1hc6e5.jpg)
Nii on lätlase Aivars Liepiņši mustvalged fotod hästi välja mängitud lineaarsetele joontele ja kontrastsetele puhastele toonidele. Ühena vähestest kasutas Liepiņš ka ülesvõtteid lennukilt ja helikopterilt, mis lisavad näituse pildikomplektile manifestatsiooni mastaabiga seotud kvaliteedi. Aerofotodelt näeme Balti ketti paremini selle hiiglaslikes mõõtmetes, sest pildi horisondi tõstmine annab vaatajale aimu hoopis arvukamast inimmassist kui seda võimaldavad tavalised silmade kõrguselt tehtud fotod. Adekvaatsema ettekujutuse saamiseks on see äärmiselt oluline.
Jaan Künnapi fotod ei taotle mitte niivõrd pildigeomeetria korrastatud koondumist, mis lähtub inimketi struktuurist vaid need on pildistatud justkui rahu- ja ühtsuse demonstratsiooni põhitegevuse vahepealsetel hetkedel, mil tõmmatakse hinge. Osa Künnapi mustvalgetest fotodest on teostatud kaunis poolenisti siluettlahenduses, kus madal päikesevalgus joonistab maanteede asfaldile pikad väljavenitatud varjud ja pisut tumehall rünkpilvine taevas lisab fotodele dramaatilist atmosfääri. Ühendatud kätega tumedad inimfiguurid mõjuvad neil piltidel kohati ebamaiselt, andes tunda toimuva pisut maagilist atmosfääri.
Peeter Langovits omakorda eristub teistest oma avara ruumitõlgenduse ja korrastatud kompositsiooni poolest. Langovits kasutab enamasti oma fotodel lainurk-optikat ja mustvalgetel töödel ka suhteliselt heleda tonaalsusega kopeerimisviisi. Värvifotodel pole piltide koloriit samaväärselt kontrollitud, see on märgatavalt korralik aga samas ka juhuslik. Nii Langovitsi kui Mati Hiisi värvipildid on ka mustvalgetest võtetest tunduvalt inforohkemad, mistõttu on neist kunstisuunalist stilistikat tunduvalt raskem välja lugeda. Ilmselt on fotograafide mõtlemine determineeritud nende pika mustvalge fotograafia perioodiga ja värvilisele pildimaailmale ümberlülitumine oli 1989. aastal olnud alles kujunemisjärgus. Sellele vaatamata eristuvad linnamaastike suhteliselt mürarohkest ja juhusliku koloriidiga keskkonnast üsna perfektselt ja kvaliteetselt välja fokusseeritud rahvuslippude värvitoonid.
Etnograafiline informatsioon ja poeetiline realism
Toonane kättesaadav värvusfotograafia tehniline baas annab endast “vesimärgina” märku mitmetel fotodel ja annab praegusaegsele vaatajale üksjagu kummalist ent vajalikku tehnilist informatsiooni. Lisandub veel üks huvitav ajalooline mõõde. Eriti hästi on see näha leedulase Romualdas Požerskise fotodel, mis on tehtud Leedu maanteedel ja ilmselt Šiauliai lähedase ristimäe ümbruses. Osa visuaalsest informatsioonist on religioosne ning etnograafiline – vaataja tunnetab fotodel nii inimeste kehakeelt, riietuse eripära kui ka esemelist detailinformatsiooni.
Požerskise kaunimate ja sümbolijõulisemate piltide hulka kuuluvad ka huvitavad leiud nagu helendavad lapsevankrid pikkades inimridades ning pildid, mis tehtud Leedule tüüpilistes ristimäegedes. Nõnda esindab pealtnäha tavalist reportaaži pildistav Romualdas Požerskis omalaadset leedu foto-koolkonda, kus igapäevane ja pühalik, triviaalne ja religioosne saavad kokku loomulikult ja ilma pingutuseta. Erakordselt kauneid tuvastamata autoriga aga sümbolijõulisi vahenditult ja siiralt mõjuvaid fotosid on leitud meie muuseumidest.
Nii on ka selle näituse kui tervikuga. See on aus ja justkui enesestmõistetav, ent pakub samas huvi oma erakordsele pühendatusega sündmusele, mille läbi tuntakse meie ajalugu ka mujal maailmas.