Skip to footer
Saada vihje

Joey De Maio Manowarist: Eesti on küll väike riik, aga ka dünamiit tuleb väikestes karpides (2)

De Maio sõnul on kõik fännid, kes MANOWARil Eestis on, lihtsalt fantastilised: nad on nii lojaalsed ja nii toredad.
  • MANOWAR tunneb sügavat sidet Eesti kultuuriga, nähes selles sarnasust bändi vaimuga.
  • De Maio hindab kõrgelt fänne Eestis ja nende lojaalsust.
  • Pirita kloostri esinemisplaan oli küpsemas juba kümme aastat.

Arvan, et iga kohalik rokkmuusika fänn on endalt ühel hetkel küsinud, miks MANOWAR küll nii tihti Eestis käib, et bändi võib põhimõtteliselt igal aastal mõnes Eesti kontserdipaigas näha. Mul on hea meel, et olen bändi basskitarristi Joey De Maioga vestlemise käigus sellele küsimusele vastuse saanud.

Lühike vastus on see, et neile lihtsalt meeldib Eesti nii väga, pikem vastus aga see, et nad näevad Eestis justkui väikest MANOWARi – südikat, julget ja inspireerivat.

Vestlesime Joey De Maioga viis päeva enne nende esimest kontserti Pirita kloostri varemetes. Meie vestlus toimus inglise keeles.

«Aastaid tagasi esinesin Broadwayl muusikalide orkestriaugus. See oli imeline kogemus, sest ma olin osa väikesest orkestrist, mille ülesanne oli jälgida lauljaid ja nendega koos mängida. Ükskord kuulsin, kuidas mõned näitlejad omavahel rääkisid – laval oli viis või kümme näitlejat ja väike orkester. Nad arutasid mingit filmi ja üks ütles: «Jah, sel tüübil oli seal väike roll.» Selle peale vastas teine näitleja: «Ei ole olemas väikseid rolle, on vaid väikesed näitlejad.» See lause jäi mulle meelde,» alustas muusik oma lugu. «Olen hiljem tihti kuulnud, kuidas öeldakse: «Portugal on väike riik» või «Eesti on väike riik». Aga inimesed unustavad, et ka dünamiit tuleb väikestes karpides.»

MANOWAR

  • Ameerika heavy metal‘i ansambel loodi 1980. aastal.
  • Bänd on tuntud oma fantaasiateemaliste ja mütoloogiliste laulutekstide poolest. Samuti on neil arvukalt lugusid, mis tunnustavad heavy metal’it kui muusikastiili ja selle pühendunud kuulajaskonda.
  • 1984. aastal kanti bänd Guinnessi rekordite raamatusse kui maailma kõige valjema live-esinemise andnud ansambel – rekord, mida nad on hiljem kahel korral ise ületanud. MANOWARi nimel on ka maailmarekord pikima heavy metal‘i kontserdi eest, kui nad mängisid 2008. aastal Bulgaaria Kavarna Rock Festil viis tundi ja ühe minuti.
  • MANOWAR on välja andnud 11 stuudioalbumit, millest viimane ilmus 2012. aastal.
  • MANOWARi kuuluvad Joey De Maio​, Eric Adams, Dave Chedrick​, Michael Angelo Batio.

KONTSERT

MANOWAR

13. ja 14. juunil Pirita kloostri varemetes

Soojendab Prestige

De Maio jätkab: «Ma võrdlen eestlaste vaimu sellega, mis vaim valitseb MANOWARis. Me ei ole kunagi olnud maailma suurim bänd ega saa selleks kunagi, sest meie muusika ei ole see jura, mida raadiost kuuleb. Meie muusika on loodud selleks, et inimesi inspireerida, neid kõrgemale tõsta, kui nad on maas, ja anda teada, et jah, sa võid olla hetkel maas, aga see on vaid ajutine. Sa tõused jälle. Ma usun, et eestlased tunnevad selle vaimu ära ja kuulevad seda meie muusikas.»

Ta lisab: «Mõtle sellele, millest Eesti on pidanud läbi minema – kogu teie võitlus vabaduse nimel, laulev revolutsioon. See on lihtsalt hämmastav. Et terve rahvas tuli kokku ja seisis ühiselt rõhuja vastu. Ja siis mõtlen, et inimesed isegi ei tea, et see koht siin – Eesti – on nagu digitaalne keskus maailmas. Kes seda teaks? Tõesti, kui sa just ei viitsi uurida, siis ei teagi.»

De Maio jutustab loo, kuidas tal on aastaid olnud üks Eestist pärit sõber, kellega ta tihti telefonis räägib. «Me rääkisime ja ma ütlesin talle, et mulle tõesti meeldib see ja see Eesti juures. Ja siis me rääkisime Skype’ist. Ma ütlesin: «Jah, Skype on äge,» ja tema vastas: «See leiutati siin.» Ma olin täiesti üllatunud – päriselt või? Ma ei teadnudki! Milline vapustav saavutus,» naerab De Maio. Ma ei hakanud tema rõõmu rikkuma ja talle ütlema, et Skype lakkas mõne nädala eest olemast.

«Mida rohkem ma Eesti ajalukku ja saavutustesse süüvin, seda rohkem mõistan, kui eriline see koht on. Ma ei tea veel kõike, mida tahaksin Eesti kohta teada, aga tean, et kui ma siin olen, siis tunnen end hästi,» sõnab muusik.

De Maio sõnul on kõik fännid, kes MANOWARil Eestis on, lihtsalt fantastilised: nad on nii lojaalsed ja nii toredad.

MANOWARi basskitarristi Joey De Maio sõnul neil lihtsalt vedas, kui nad esimest korda Eestisse tulid: inimesed lihtsalt otsustasid, et nad tunnevad sidet MANOWARi muusika, sõnumi ja olemusega.

«Siin on ka väga suur loodusearmastus,» lisab De Maio. «Eestlased armastavad loodust ja loomi ja mina samuti. MANOWARi esinemised on täis heli ja valgust – see on intensiivne. Ja siis on midagi täiesti vastandlikku selles, kui lihtsalt jalutad kuskil looduses ja kuuled ainult looduse enda hääli. See on kõige rahustavam asi maailmas. Nagu mingi vaimne puhastus. Ma tõesti naudin seda.»

«Ja ma arvan, et Eestis on ka väga tugev kultuuriline uhkus. Inimesed on oma maa üle tõeliselt uhked – ja see on imetlusväärne. Ma olen nii väsinud kuulmast, kuidas paljudes riikides eriti noored ütlevad: «Ah, me ei hooli eriti oma kultuurist või ajaloost.» Miks mitte? Mulle meeldib see, kui inimesed tunnevad uhkust oma päritolu üle,» räägib muusik.

Ta lisab: «Rääkisin mõne fänniga ja mainisin, kui hämmastav on näiteks suvine rahvakultuur siin. Mõned ütlesid: «Ah, meid see ei huvita väga. Me jälgime rohkem, mis praegu maailmas toimub.» Aga minu meelest on uskumatult põnev just see, mida teie kultuur on läbi aegade saavutanud. Miks mitte selle üle mõtiskleda?»

Kui mõni aeg tagasi ilmus sotsiaalmeedias esimene video MANOWARilt, kust oli näha Pirita kloostri varemeid, tekitas see parajalt furoori. Inimesed läksid kihevile, fännid juubeldasid, meedia korjas selle üles ja rõõmustas koos kõigi teistega. Joey De Maio sõnul oli plaan Pirita kloostrit sel moel kasutada õhus aga juba kümme aastat tagasi.

De Maio selgitab naerdes: «Meil on väga kallis sõber, kes on eestlane ja kontserdikorraldaja. Juba kümme aastat tagasi ütles ta meile: «Te peate mängima Pirita kloostris.» Ja mina vastasin: «Jah, me tõesti peame.» Igal aastal ta meenutas: «Te peate seal mängima!» Ja mina vastasin: «Jah, tõesti, peame!» Ja lõpuks, eelmisel aastal, ta helistas ja ütles: «Nüüd on see hetk. Me teeme selle ära.» Ja ma ütlesin: «Olgu, teeme ära, millest me kõik need aastad rääkinud oleme.»»

«Ma arvan, et bändidel võib vahel lihtsalt vedada. Meil vedas, kui me esimest korda Eestisse tulime. Me ei teinud midagi väga erilist – ma usun, et inimesed lihtsalt ise otsustasid, kas nad tunnevad sidet meie muusika, meie sõnumi ja meie olemusega,» sõnab basskitarrist. «Ja meie sõnum on alati olnud: võitle. Ära anna alla. Usu endasse. Ole tugev. Ära alanda teisi – kui näed, et keegi on maas, aita ta püsti. Ma arvan, et see sõnum resoneerib siin, Eesti kultuuris, sest eestlased ei ole pugejad inimesed – nad on sirge seljaga, ausad ja otsekohesed. Nad ei lipitse, nad räägivad, nagu asi on.»

Ansambel MANOWAR.

MANOWARi viimasest albumist on möödas ligi 13 aastat, mis tuli ka De Maiole suure üllatusena. Ehkki ansambel on vahepealsetel aastatel andnud välja mitu uusversiooni vanadest albumitest, ei ole nad päriselt originaalloominguni jõudnud. De Maio sõnul on sel väga loogiline põhjus. «Mida ma oskan öelda? Me oleme lihtsalt tuuritanud ja esinenud, tuuritanud ja esinenud... Ja MANOWAR ei ole nagu tuunikalakonservitehas, kus sa püüad kala, lõikad tükkideks, paned purki ja võtad järgmise,» naerab ta.

MANOWARi viimasest albumist on möödas ligi 13 aastat, mis tuli ka De Maiole suure üllatusena.

Ta selgitab: «Kui sul ei ole aega muusika üle järele mõelda... Noh, vahel on muusika kirjutamine tõesti lihtne – sul lihtsalt tuleb hea idee. Aga idee võtmine ja tõeliselt heaks looks vormimine, selliseks, mida inimesed naudivad ja mille eest nad on valmis maksma, mida nad kuulavad ikka ja jälle – see ei ole lihtne. Ja me pole kunagi lihtsalt suvalist kraami välja andnud.»

«See energia, mida me fännidelt tuuri ajal saame, on hindamatu. See jääb sinusse. Sa tuled koju, vaatad kontserdivideoid, tunned seda jõudu ja see annabki inspiratsiooni uueks loomiseks. See on minu jaoks ülioluline.»

De Maio sõnul on ta viimastel aastatel läinud pigem seda teed, et ei mõtlegi nii väga fantastilistest lugudest, kuivõrd elust enesest ja inimestest. «Ma mõtlen kirjutades palju elu üle järele. Näiteks selle üle, et sõltumata sellest, kas oled rikas või terve või vaene või haige – kõigil juhtub elus sarnaseid asju. Ma usun, et igas peres on üks onu, kes joob liiga palju, ja üks sugulane, kes ei ole kunagi tööl käinud. Tead küll, mida ma mõtlen – see on lihtne elu,» sõnab muusik.

«Me kõik teeme elus läbi raskeid hetki. Ja mulle meeldib mõelda, et muusika võib kellelegi anda selle tunde: «Hei, see kõlab nagu mina. Ma olen ka nii tundnud. Ma olen ka nii mõelnud. Täpselt selline tunne mul oligi.» Kui sa suudad luua midagi, mis puudutab midagi, mis meil kõigil on ühist, siis sa annad inimestele võimaluse tunda end paremini, tunda uhkust selle üle, kes nad on, ja vaadata tulevikku, unistuste poole,» leiab De Maio.

Ta jätkab: «Mind ei huvita, kes sa oled, sest raha ei tee kellestki kedagi erilisemat. Tegelikult pean suisa ütlema, et paljud inimesed, kellel on palju raha, ei ole just kõige meeldivamad. Ma ei usu, et suur maja või palju raha muudab kellegi paremaks või erilisemaks. Raha ei ole õnne valem. Mõtle, kui palju on olnud inimesi, kellel oli meeletult raha, aga kui nad haigestusid, ei suutnud see raha neid päästa. Raha ei ole õige vastus.»

«Me ei saa kunagi olema Bon Jovi või Beyoncé, aga see polegi meie eesmärk. Meie eesmärk on inspireerida inimesi tundma end hästi omaenda nahas.»

«Ma arvan, et tuleb leida midagi, mida sa armastad teha. Ja kui sa saad sellest elatuda, siis on see minu jaoks tõeline edu. Kui sa oled leidnud oma kire ja kui sa saad seda, mida sa armastad, jagada maailmaga ning maailm võtab selle vastu, ja kui sa saad elada sellest, mida sa armastad... siis on see minu jaoks piisav. Me ei saa kunagi olema Bon Jovi või Beyoncé, aga see polegi meie eesmärk. Meie eesmärk on inspireerida inimesi tundma end hästi omaenda nahas,» kinnitab MANOWARi bassimees.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles