GALERII ⟩ «Fränki» tähe uus roll: vaata, mis toimus Tõru Kannimäe uue filmi võtetel

• "Morten" on maagilise realismi film eneseleidmisest ja armumise avastamisest
• Filmi võtted toimuvad Raplamaal Viliveres, rabadest jäädvustatakse Kõnnu ja Keava
• Raamat "Morten, Emilie ja kadunud maailmad" on auhinnatud kui 2020 parim lasteraamat

Üle 100 000 kinovaataja südame võitnud noortefilmi «Fränk» staar Tõru Kannimäe naaseb ekraanile uues Eesti mängufilmis «Morten».

Mai lõpus algasid kirjanik ja stsenarist Reeli Reinausi auhinnatud raamatul «Morten, Emilie ja kadunud maailmad» põhineva noortefilmi «Morten» võtted.

Filmi režissöör on Ivan Pavljutškov, kelle jaoks «Morten» on debüütmängufilm. Peategelast Mortenit kehastab kinopublikule juba linateosest «Fränk» tuntud Tõru Kannimäe, teistes tähtsamates rollides on Helena Maria Reisner («Seltsimees laps») ja Emili Rohumaa (Eesti Draamateater), veel mängivad filmis Külli Teetamm, Andres Mähar, Gert Raudsepp, Priit Loog jt.

«Morten» on maagilise realismi võtmes jutustatud eneseleidmise lugu teismelisest poisist Mortenist, kes ei tunne end jõukamate klassikaaslaste seas just eriti kindlalt. Samal ajal, kui teised saavad lubada kalleid klassireise, möödub tema argipäev lagunenud talus kehvades tingimustes.

Morteni ainsaks varanduseks ja lohutuseks on vanaisa kingitud fotokaamera – läbi selle objektiivi tundub maailm hetkekski põnevam ja helgem. Kui tema ellu ilmuvad kaks tüdrukut - tänavakunstiga tegelev Miia ning Emilie - salapärane tüdruk rabast, pöördub Morteni maailm pea peale. Ta peab ühtäkki hakkama mõtestama enda jaoks nii tärkavat armumise tunnet kui maailma enda ümber.

Film põhineb kirjanik Reeli Reinausi raamatul «Morten, Emilie ja kadunud maailmad», mis pälvis Rahva Raamatu poolt Hea Noorteraamat 2020 tiitli ning Apollo valis raamatu parimaks lasteraamatuks 2020. Samal aastal nomineeriti raamat ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastauhinnale.

Raamatu autori ja filmi «Morten» stsenaristi Reeli Reinausi sõnul on raamatu ja filmi põhisüžee üldiselt sama, kuid filmi on lisaks toodud suurem galerii kõrvaltegelasi, kel on Morteni elu ja valikute mõjutajana tähtis roll. «Uute tegelaste loosse integreerimine, nii et tasakaal Morteni linna- ja maaelu vahel ja ka loo põhipinge säiliks, oli tõtt öelda paras katsumus ning meenutas vahepeal rohkem pusle kokkupanekut kui stsenaariumi kirjutamist.»

Režissöör Ivan Pavljutškov: «Meil osalescastingul üle tuhande noore inimese üle Eesti ning nende seast valisime filmi üheksa põhitegelast. Tänapäeva noored oncastingulosaledes väga avatud ja loomingulised. Oli rõõm nii paljude andekate noorte seast välja valida enda filmi näitlejad. Põhilisteks võttepaikadeks filmis on kolm keskkonda: Morteni maakodu, raba ja kool. Kooliks sai valitud Pelgulinna Riigigümnaasium, mis arhitektuurselt tugevalt toetab filmi sisu. Rabadest näeme filmis Kõnnu Suursoo raba, Marimetsa raba ja Keava raba, mis kõik omamoodi täiendavad filmi maagilise realismi atmosfääri. Morteni kodutalu stseenid on üles võetud Raplamaal Viliveres ning Ardus.»«Morteni» režissöör on Ivan Pavljutškov (varasemalt on ta pälvinud festivalidel tunnustust lühifilmidega «Valge ruut» ja «Ivanipäev«) ning stsenaristReeli Reinaus (raamatu «Morten, Emilie ja kadunud maailmad» autor).Filmi võtab üles tunnustatud operaator Ants Tammik (2023. a. Euroopa parim dokumentaalfilm «Savvusanna sõsarad», «Eia jõulud Tondikakul»), kunstnikuks on Ketlin Kasar (2024. a. Kultuurkapitali aastapreemia - parim lühifilm «Ääremängijad», «Salme viikingid»), kostüümikunstnik Neoon Must (2024. a. Soome filmiauhindade Jussi parima kostüümikunstniku nominent filmiga «Valoa Valoa Valoa»). Filmi tootja on Kopli Kinokompanii ning produtsendiks Anneli Ahven («Must alpinist»). Filmi levitab ACME Film. «Morten»jõuab kinodesse 2026. aastal.Filmi tootmist toetavad Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Filmifond.