:format(webp)/nginx/o/2020/01/14/12871723t1h70ae.jpg)
/nginx/o/2025/06/12/16917744t1h71d4.jpg)
Sara Pennypackeri «Lõpuks Jetke» jutustab loo kaheksa- või üheksa-aastasest Jetke Tyhick Thornblossomist, kes kasvab üles vanematega, kes temast ei hooli. Hollywoodi lastefilmi meenutav raamat räägib nutika tüdruku iseenda ja väikese ameerika linna Nutsmore'i päästmisest.
Jetke ei tea oma vanust ega teisigi «tavalisi» asju, näiteks mis tunne on, kui sind kallistatakse või kui sulle tehakse kingitus. Kiuslike vanemate pärast ei käi ta koolis ning saab suure osa oma teadmistest seebiooperist «Elumere tuuled». See ei tähenda, et tüdruk poleks tark, vastupidi – ta on lausa nii tark, et õpib kodus ise lugema ja arvutama ning seda nii hästi, et teeb isa eest arvutusülesandeid. Jetke januneb teadmiste järele ning tema suur unistus on minna kooli, kuid see on üks paljudest asjadest, mille vanemad talle keelavad.
Rongavanemad
Vanemad on isekad ja kasuahned. Linna laekurist isa kühveldab endale kokku linna raha, aga linnapeast ema kannustab tagant kuulsuseiha. Tütrest on neil täiesti ükskõik – vähemalt seni, kuni ta teeb seda, mida vanemad soovivad. Ja soove on neil palju. Jetke päev käib «ametijuhendi» järgi: ta ei tohi kodust väljuda, peab tegema süüa, maksma muu hulgas oma riiete eest.