ARVUSTUS ⟩ Jean-Michel Jarre vanameisterlikkuse loorberitel ei puhka

Iga Jean-Michel Jarre’i lugu saatis erinev visuaal. Foto: Dmitri Kotjuh

Elektroonikapioneeri Jean-Michel Jarre’i kontsert oli muljetavaldav audiovisuaalne ja multisensoorne kogemus, mis ühendas endas kõrgtehnoloogia ja helide poeesia. Jarre’i esinemised ei ole kunagi pelgalt muusika esitused. Need on hoolikalt läbi mõeldud etendused, mis viivad kuulaja teadvust nihutavasse ruumi, kus helid, valgus ja ruumiline taju sulanduvad tervikuks. See oli üks nendest harvadest kontsertidest, mis laevad kuulaja globaalse poliitilise situatsiooni ja nigela suusailma tõttu punase hoiatustulega haledasti piiksuvad akud pikaks ajaks positiivse energiaga.

Kontserdi sissejuhatusartist oli Sven Grünberg koos Eesti elektroonilise muusika seltsi ansambliga EMA, kelle koostöö kodumaise elektroonikapioneeriga algas 2021. aastal. Ettekandmisele tulid põhiliselt albumite «Hingus» ja «OM» palad. Kogu tohutu lugupidamise juures, mida tunnen Grünbergi loomingu vastu, peab nentima, et väga professionaalsete ning heade muusikute esitatud unelev ja teatavas mõttes isegi kammerlik ambient-kava ei olnud kindlasti parim võimalikest sissejuhatustest oma tohutu loomingulise pagasi kõige tantsulisemat külge demonstreerivale peaesinejale.

Grünberg astus ise klahvide taha viimaseks kaheks palaks. Tema suur back-up-kataloog oleks võimaldanud tegelikult hoopis reipamat repertuaari ja ükski Grünbergi kontsert, kus ei kõla «Ball», ei ole täiuslik. Seekord ei kõlanud.