/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/15/16073967t1ha2dc.jpg)
- Itaalia teadlased on kindlad, et neil on õigus, kuid skeptikud kahtlevad leidude ehtsuses.
- Menkaure püramiidi alt avastatud sambad viitavad võimaliku nn teise linna olemasolule.
- Uurijate hinnangul võib avastus viidata eelajaloolisele tsivilisatsioonile.
Itaalia arheoloogid väidavad, et Egiptuse maailmakuulsate Giza püramiidide alt on avastatud ulatuslik maa-alune linn, vahendab Indy100. Uus leid paikneb otse Menkaure püramiidi all ning teadlaste sõnul võib see osutuda tõendiks, et kolm Giza püramiidi on seotud ühtse maa-aluse kompleksi kaudu, mis ulatub enam kui 600 meetri sügavusele maa alla.
Avastus järgneb varasemale tööle, mille käigus sama uurimisrühm leidis märtsis suuri maa-aluseid rajatisi ka Khafre püramiidi alt.
Siiski ei ole uus teooria ilma vastuoludeta. Mitmed tunnustatud arheoloogid ja egüptoloogid, teiste seas ka tuntud Egiptuse arheoloog dr Zahi Hawass, suhtuvad sellesse skeptiliselt. Nende hinnangul on niivõrd sügaval maa sees olevate struktuuride tuvastamine tänapäeva tehnoloogiaga, sealhulgas maapinda läbistava radariga, praktiliselt võimatu. Pealegi ei ole leide veel avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas, mis seab nende teadusliku kaalu kahtluse alla.
Uurimisrühma kaasautor ja radarispetsialist, Strathclyde’i ülikooli teadlane Filippo Biondi, kaitseb siiski oma meeskonna tööd. «Meie andmete põhjal on 90-protsendiline tõenäosus, et Menkaure püramiidi all leidub samasuguseid sambaid nagu Khafre all,» sõnas ta intervjuus Daily Mailile.
«Me usume kindlalt, et Giza püramiidid on osa suuremast omavahel seotud süsteemist. Need kuulsad ehitised on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp – tegelikult võib all peituda hiiglaslik maa-alune infrastruktuur,» lisas Biondi.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/30/15859043t1haa1f.jpg)
Uurijad kirjeldavad keerulist tunnelitevõrgustikku, mis ühendab põhilisi maa-aluseid ehitisi. Mõõtmistulemused viitavad sarnastele sambalaadsetele struktuuridele, mida nad olid juba varem tuvastanud. Kuna Menkaure püramiid on väiksem kui Khafre, eeldavad teadlased, et sealne sammaste arv on väiksem, ent sümmeetriline.
Khafre püramiidi alt leitud kaheksat sammast iseloomustavad spiraalitaolised kujundid, mis on oletatavasti suisa 600 meetri pikkused. Sarnaste elementide avastamine Menkaure püramiidi all annab teadlaste sõnul kinnitust nende teooriale, et maa all võib asuda seni tundmatu, hiiglaslik ehitis – võimalik teine linn.
Mis täpsemalt selle maa-aluse linna funktsioon või eesmärk on, jääb esialgu lahtiseks. «Uurimistöö alles käib,» märkis Biondi. Samas lisas ta, et nende varased tähelepanekud viitavad loodusjõudude seotusele selle struktuuri toimimises.
«Sellised leiud sunnivad meid ümber mõtestama senist arusaama Vana-Egiptuse tsivilisatsioonist ja inimkonna ajaloost. Need avavad uusi perspektiive meie päritolu ja võimete kohta,» ütles Biondi.
Kuigi traditsioonilised arheoloogid paigutavad Giza püramiidide vanuse umbes 4500 aasta tagusesse aega, pakub Biondi meeskond välja, et maa-alused sambad võivad olla isegi ligi 38 000 aastat vanad, ja et need ehitas kadunud, kõrgelt arenenud tsivilisatsioon.
Nende hüpoteesi kohaselt hävitas ligikaudu 12 800 aastat tagasi toimunud üleilmne katastroof, näiteks komeedi kokkupõrge Maaga, suure osa eelajaloolisest kõrgkultuurist.
Kuna tegemist on veel eelretsenseerimata uuringuga ja paljud eksperdid suhtuvad leitu ehtsusesse ettevaatlikult, oleks ennatlik teha suuri järeldusi. Tõe väljaselgitamiseks on siiski vaja arheoloogilist väljakaevamist püramiidide all. Ainult nii on võimalik saada kindel vastus, kas maa all tõepoolest midagi erakordset peitub.