Maalikunst võtab sõna

Osa Jaan Elkeni maaliseeriast «Jesus Christ Superstar». Foto: Eero Kangor

Arhitektiks õppinuna pole Jaan Elken oma kolleegidele vist parim eeskuju. Pigem äraandja, kes andis oma vasakukäelise vasaku käe maalikunstile, mis ongi vist tema puhul parim tegu.

Paljusid kunstnikke inspireerib muusika. Elkenil on selleks rokkooper «Jesus Christ Superstar» Andrew Lloyd Webberi muusikale Tim Rice’i sõnadega, mis lõi laineid 70ndatel New Yorgis Mark Hellingeri teatris Broadwayl.

Ooper saavutas maailmakuulsuse, leides vastukaja nii muusikahuviliste kui kirikutegelaste seas. Muusikahuvilised hindasid ooperit positiivselt, kirikutegelased negatiivselt. Tänini on seis sama nii USAs, Euroopas kui Venemaal.

Elken on need laulufraasid lõuendile pannud. Kirjasõna ei valeta. Ometi on kunstnikul õigu­s üle maalida see, millega on tegelenud nimekad loojad juba aastasadu.

«The things they say of You, You really do believe», «Do You think You are, What they say You are», «Crucify him».

Need on mõned tekstilõiked Elkeni töödelt. Huvitav, kuidas mõjuksid talle näiteks David Bowie lugude sõnad. «Mu vaimse maailma kõhklused on alati olnud tihedalt seotud mu loominguga. Sest ma pole täielikult ateist ja see häirib mind,» on tunnistanud Bowie. Nii ei suudagi me mõista, kas Elken on sakraalne või profaanne inimene. Endisest hüperrealistist on saanud abstraktsionist, kes tegeleb paralleelselt grafitiga kontseptuaalses võtmes.

Kunstnikele heidetakse sageli ette viletsat sõnaseadmise oskust, mida Eesti Kunstiakadeemias piisavalt ei pakuta. Juudi päritolu saksa filosoofi ja kirjanduskriitiku Walter Benjamini (1892–1940) kirjutis «Kunsti päritolu ja mõtlemise piiritelm», mis ilmus ajakirjas Akadeemia, on hea materjal, et saada aru Elkeni loomingust ja näituse pealkirjast «Kirjutatud on».

Näituse teosed sobiksid ideaalselt lavakujundajatele, et etendustele vürtsi anda. Tallina Linnagalerii jääb neile töödele pisut väikseks: õhku ja hingamisruumi ei jätku ning publik ei keskendu võib-olla olulisimale. Ehk on see täiskiilutud massikommunikatsioonile viitav eesmärgipärane võte?

Tekstilisi ja dramaturgilisi seoseid võib näituse puhul tõmmata ka Benjamini sõbra Bertold Brechtiga, teatriuuendajaga, kes 1933. aastal Berliinist pagendati, sest võimule tulid natsionaalsotsialistid ning Brecht oli Hitleri mustas nimekirjas viiendal kohal. Põhjuseks suuresti poeem «Legend surnud sõdurist», mis on eesti keeles ilmunud tema luulevalimikus «Dialektika ülistus» (1963, tõlkija August Sang).

Pagenduses sündinud Elkenil (1945. aastal Krasnojarski krais) on Brechtilt veelgi õppida just dramaturgiavallas. Talle sobiks see ideaalselt.

Erinevalt Brechtist ei ole Elken küll keelatute nimekirjas. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste osakonna maaliõppetooli professor Elken on Eesti üks pikaajalisemaid presidente. 1999. aastast tänaseni on ta Eesti Kunstnike Liidu president. Ambitsioonika persoonina on ta ka loomingus ääretult produktiivne.

Kirjutatud on.

Näitus

Jaan Elken

«Kirjutatud on»

Tallinna Linnagaleriis 25. novembrini